Theravāda Vinayapiṭaka Mahāvagga
id: pli-tv-kd2 VRI: vol 89 สยามรัฐ: vol 4 1,605 segments
Theravāda Vinayapiṭaka Mahāvagga 2. Uposathakkhandhaka 1. Sannipātānujānana
Tena samayena buddho bhagavā rājagahe viharati gijjhakūṭe pabbate. vri:89.129 · sya:4.201 Tena kho pana samayena aññatitthiyā paribbājakā cātuddase pannarase aṭṭhamiyā ca pakkhassa sannipatitvā dhammaṁ bhāsanti. Te manussā upasaṅkamanti dhammassavanāya. Te labhanti aññatitthiyesu paribbājakesu pemaṁ, labhanti pasādaṁ, labhanti aññatitthiyā paribbājakā pakkhaṁ. Atha kho rañño māgadhassa seniyassa bimbisārassa rahogatassa paṭisallīnassa evaṁ cetaso parivitakko udapādi— “etarahi kho aññatitthiyā paribbājakā cātuddase pannarase aṭṭhamiyā ca pakkhassa sannipatitvā dhammaṁ bhāsanti. Te manussā upasaṅkamanti dhammassavanāya. Te labhanti aññatitthiyesu paribbājakesu pemaṁ, labhanti pasādaṁ, labhanti aññatitthiyā paribbājakā pakkhaṁ. Yannūna ayyāpi cātuddase pannarase aṭṭhamiyā ca pakkhassa sannipateyyun”ti. Atha kho rājā māgadho seniyo bimbisāro yena bhagavā tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdi. vri:89.130 · sya:4.202 Ekamantaṁ nisinno kho rājā māgadho seniyo bimbisāro bhagavantaṁ etadavoca— “idha mayhaṁ, bhante, rahogatassa paṭisallīnassa evaṁ cetaso parivitakko udapādi ‘etarahi kho aññatitthiyā paribbājakā cātuddase pannarase aṭṭhamiyā ca pakkhassa sannipatitvā dhammaṁ bhāsanti. Te manussā upasaṅkamanti dhammassavanāya. Te labhanti aññatitthiyesu paribbājakesu pemaṁ, labhanti pasādaṁ, labhanti aññatitthiyā paribbājakā pakkhaṁ. Yannūna ayyāpi cātuddase pannarase aṭṭhamiyā ca pakkhassa sannipateyyun’ti. Sādhu, bhante, ayyāpi cātuddase pannarase aṭṭhamiyā ca pakkhassa sannipateyyun”ti. Atha kho bhagavā rājānaṁ māgadhaṁ seniyaṁ bimbisāraṁ dhammiyā kathāya sandassesi samādapesi samuttejesi sampahaṁsesi. Atha kho rājā māgadho seniyo bimbisāro bhagavatā dhammiyā kathāya sandassito samādapito samuttejito sampahaṁsito uṭṭhāyāsanā bhagavantaṁ abhivādetvā padakkhiṇaṁ katvā pakkāmi. Atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “anujānāmi, bhikkhave, cātuddase pannarase aṭṭhamiyā ca pakkhassa sannipatitun”ti.
Tena kho pana samayena bhikkhū— sya:4.203 “bhagavatā anuññātā cātuddase pannarase aṭṭhamiyā ca pakkhassa sannipatitun”ti— cātuddase pannarase aṭṭhamiyā ca pakkhassa sannipatitvā tuṇhī nisīdanti. Te manussā upasaṅkamanti dhammassavanāya. Te ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma samaṇā sakyaputtiyā cātuddase pannarase aṭṭhamiyā ca pakkhassa sannipatitvā tuṇhī nisīdissanti, seyyathāpi mūgasūkarā. Nanu nāma sannipatitehi dhammo bhāsitabbo”ti. Assosuṁ kho bhikkhū tesaṁ manussānaṁ ujjhāyantānaṁ khiyyantānaṁ vipācentānaṁ. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ …pe… atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “anujānāmi, bhikkhave, cātuddase pannarase aṭṭhamiyā ca pakkhassa sannipatitvā dhammaṁ bhāsitun”ti.
2. Pātimokkhuddesānujānana Atha kho bhagavato rahogatassa paṭisallīnassa evaṁ cetaso parivitakko udapādi— “yannūnāhaṁ yāni mayā bhikkhūnaṁ paññattāni sikkhāpadāni, tāni nesaṁ pātimokkhuddesaṁ anujāneyyaṁ. So nesaṁ bhavissati uposathakamman”ti. Atha kho bhagavā sāyanhasamayaṁ paṭisallānā vuṭṭhito etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “idha mayhaṁ, bhikkhave, rahogatassa paṭisallīnassa evaṁ cetaso parivitakko udapādi ‘yannūnāhaṁ yāni mayā bhikkhūnaṁ paññattāni sikkhāpadāni, tāni nesaṁ pātimokkhuddesaṁ anujāneyyaṁ. So nesaṁ bhavissati uposathakamman’ti. Anujānāmi, bhikkhave, pātimokkhaṁ uddisituṁ. Evañca pana, bhikkhave, uddisitabbaṁ. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. vri:89.131 · sya:4.204 Yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho uposathaṁ kareyya, pātimokkhaṁ uddiseyya. Kiṁ saṅghassa pubbakiccaṁ? Pārisuddhiṁ āyasmanto ārocetha. Pātimokkhaṁ uddisissāmi. Taṁ sabbeva santā sādhukaṁ suṇoma manasi karoma. Yassa siyā āpatti, so āvikareyya. Asantiyā āpattiyā tuṇhī bhavitabbaṁ. Tuṇhībhāvena kho panāyasmante parisuddhāti vedissāmi. Yathā kho pana paccekapuṭṭhassa veyyākaraṇaṁ hoti, evamevaṁ evarūpāya parisāya yāvatatiyaṁ anussāvitaṁ hoti. Yo pana bhikkhu yāvatatiyaṁ anussāviyamāne saramāno santiṁ āpattiṁ nāvikareyya, sampajānamusāvādassa hoti. Sampajānamusāvādo kho panāyasmanto antarāyiko dhammo vutto bhagavatā. Tasmā, saramānena bhikkhunā āpannena visuddhāpekkhena santī āpatti āvikātabbā; āvikatā hissa phāsu hotī’”ti. Pātimokkhanti vri:89.132 · sya:4.205 ādimetaṁ mukhametaṁ pamukhametaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ. Tena vuccati pātimokkhanti. Āyasmantoti piyavacanametaṁ garuvacanametaṁ sagāravasappatissādhivacanametaṁ āyasmantoti. Uddisissāmīti ācikkhissāmi desessāmi paññapessāmi paṭṭhapessāmi vivarissāmi vibhajissāmi uttāniṁ karissāmi pakāsessāmi. Tanti pātimokkhaṁ vuccati. Sabbeva santāti yāvatikā tassā parisāya therā ca navā ca majjhimā ca, ete vuccanti sabbeva santāti. Sādhukaṁ suṇomāti aṭṭhiṁ katvā manasi katvā sabbacetasā samannāharāma. Manasi karomāti ekaggacittā avikkhittacittā avisāhaṭacittā nisāmema. Yassa siyā āpattīti therassa vā navassa vā majjhimassa vā, pañcannaṁ vā āpattikkhandhānaṁ aññatarā āpatti, sattannaṁ vā āpattikkhandhānaṁ aññatarā āpatti. So āvikareyyāti so deseyya, so vivareyya, so uttāniṁ kareyya, so pakāseyya saṅghamajjhe vā gaṇamajjhe vā ekapuggale vā. Asantī nāma āpatti anajjhāpannā vā hoti, āpajjitvā vā vuṭṭhitā. Tuṇhī bhavitabbanti adhivāsetabbaṁ na byāharitabbaṁ. Parisuddhāti vedissāmīti jānissāmi dhāressāmi. Yathā kho pana paccekapuṭṭhassa veyyākaraṇaṁ hotīti yathā ekena eko puṭṭho byākareyya, evameva tassā parisāya jānitabbaṁ maṁ pucchatīti. Evarūpā nāma parisā bhikkhuparisā vuccati. Yāvatatiyaṁ anussāvitaṁ hotīti sakimpi anussāvitaṁ hoti, dutiyampi anussāvitaṁ hoti, tatiyampi anussāvitaṁ hoti. Saramānoti jānamāno sañjānamāno. Santī nāma āpatti ajjhāpannā vā hoti, āpajjitvā vā avuṭṭhitā. Nāvikareyyāti na deseyya, na vivareyya, na uttāniṁ kareyya, na pakāseyya saṅghamajjhe vā gaṇamajjhe vā ekapuggale vā. Sampajānamusāvādassa hotīti sampajānamusāvāde kiṁ hoti? Dukkaṭaṁ hoti. Antarāyiko dhammo vutto bhagavatāti. Kissa antarāyiko? Paṭhamassa jhānassa adhigamāya antarāyiko, dutiyassa jhānassa adhigamāya antarāyiko, tatiyassa jhānassa adhigamāya antarāyiko, catutthassa jhānassa adhigamāya antarāyiko, jhānānaṁ vimokkhānaṁ samādhīnaṁ samāpattīnaṁ nekkhammānaṁ nissaraṇānaṁ pavivekānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ adhigamāya antarāyiko. Tasmāti taṅkāraṇā. Saramānenāti jānamānena sañjānamānena. Visuddhāpekkhenāti vuṭṭhātukāmena visujjhitukāmena. Santī nāma āpatti ajjhāpannā vā hoti, āpajjitvā vā avuṭṭhitā. Āvikātabbāti āvikātabbā saṅghamajjhe vā gaṇamajjhe vā ekapuggale vā. Āvikatā hissa phāsu hotīti kissa phāsu hoti? Paṭhamassa jhānassa adhigamāya phāsu hoti, dutiyassa jhānassa adhigamāya phāsu hoti, tatiyassa jhānassa adhigamāya phāsu hoti, catutthassa jhānassa adhigamāya phāsu hoti, jhānānaṁ vimokkhānaṁ samādhīnaṁ samāpattīnaṁ nekkhammānaṁ nissaraṇānaṁ pavivekānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ adhigamāya phāsu hotīti.
Tena kho pana samayena bhikkhū— “bhagavatā pātimokkhuddeso anuññāto”ti— devasikaṁ pātimokkhaṁ uddisanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, devasikaṁ pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Yo uddiseyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, uposathe pātimokkhaṁ uddisitun”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū— “bhagavatā uposathe pātimokkhuddeso anuññāto”ti— pakkhassa tikkhattuṁ pātimokkhaṁ uddisanti, cātuddase pannarase aṭṭhamiyā ca pakkhassa. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, pakkhassa tikkhattuṁ pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Yo uddiseyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, sakiṁ pakkhassa cātuddase vā pannarase vā pātimokkhaṁ uddisitun”ti.
Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū yathāparisāya pātimokkhaṁ uddisanti sakāya sakāya parisāya. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, yathāparisāya pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ sakāya sakāya parisāya. Yo uddiseyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, samaggānaṁ uposathakamman”ti. Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— sya:4.208 “bhagavatā paññattaṁ— ‘samaggānaṁ uposathakamman’ti. Kittāvatā nu kho sāmaggī hoti, yāvatā ekāvāso, udāhu sabbā pathavī”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, ettāvatā sāmaggī yāvatā ekāvāso”ti. 3. Mahākappinavatthu Tena kho pana samayena āyasmā mahākappino rājagahe viharati maddakucchimhi migadāye. vri:89.133 · sya:4.209 Atha kho āyasmato mahākappinassa rahogatassa paṭisallīnassa evaṁ cetaso parivitakko udapādi— “gaccheyyaṁ vāhaṁ uposathaṁ na vā gaccheyyaṁ, gaccheyyaṁ vāhaṁ saṅghakammaṁ na vā gaccheyyaṁ, atha khvāhaṁ visuddho paramāya visuddhiyā”ti? Atha kho bhagavā āyasmato mahākappinassa cetasā cetoparivitakkamaññāya— seyyathāpi nāma balavā puriso samiñjitaṁ vā bāhaṁ pasāreyya, pasāritaṁ vā bāhaṁ samiñjeyya; evameva—gijjhakūṭe pabbate antarahito maddakucchimhi migadāye āyasmato mahākappinassa sammukhe pāturahosi. Nisīdi bhagavā paññatte āsane. Āyasmāpi kho mahākappino bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinnaṁ kho āyasmantaṁ mahākappinaṁ bhagavā etadavoca— “nanu te, kappina, rahogatassa paṭisallīnassa evaṁ cetaso parivitakko udapādi— gaccheyyaṁ vāhaṁ uposathaṁ na vā gaccheyyaṁ, gaccheyyaṁ vāhaṁ saṅghakammaṁ na vā gaccheyyaṁ, atha khvāhaṁ visuddho paramāya visuddhiyā”ti? “Evaṁ, bhante”. “Tumhe ce brāhmaṇā uposathaṁ na sakkarissatha na garukarissatha na mānessatha na pūjessatha, atha ko carahi uposathaṁ sakkarissati garukarissati mānessati pūjessati? Gaccha tvaṁ, brāhmaṇa, uposathaṁ, mā no agamāsi. Gaccha tvaṁ saṅghakammaṁ, mā no agamāsī”ti. “Evaṁ, bhante”ti kho āyasmā mahākappino bhagavato paccassosi. Atha kho bhagavā āyasmantaṁ mahākappinaṁ dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaṁsetvā— seyyathāpi nāma balavā puriso samiñjitaṁ vā bāhaṁ pasāreyya, pasāritaṁ vā bāhaṁ samiñjeyya; evameva—maddakucchimhi migadāye āyasmato mahākappinassa sammukhe antarahito gijjhakūṭe pabbate pāturahosi.
4. Sīmānujānana Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— “bhagavatā paññattaṁ— ‘ettāvatā sāmaggī yāvatā ekāvāso’ti, kittāvatā nu kho ekāvāso hotī”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, sīmaṁ sammannituṁ. Evañca pana, bhikkhave, sammannitabbā— paṭhamaṁ nimittā kittetabbā— pabbatanimittaṁ, pāsāṇanimittaṁ, vananimittaṁ, rukkhanimittaṁ, magganimittaṁ, vammikanimittaṁ, nadīnimittaṁ, udakanimittaṁ. Nimitte kittetvā byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Yāvatā samantā nimittā kittitā. Yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho etehi nimittehi sīmaṁ sammanneyya samānasaṁvāsaṁ ekuposathaṁ. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. vri:89.134 Yāvatā samantā nimittā kittitā. Saṅgho etehi nimittehi sīmaṁ sammannati samānasaṁvāsaṁ ekuposathaṁ. Yassāyasmato khamati etehi nimittehi sīmāya sammuti samānasaṁvāsāya ekuposathāya, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. sya:4.210 Sammatā sīmā saṅghena etehi nimittehi samānasaṁvāsā ekuposathā. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’”ti.
Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū— “bhagavatā sīmāsammuti anuññātā”ti— atimahatiyo sīmāyo sammannanti, catuyojanikāpi pañcayojanikāpi chayojanikāpi. Bhikkhū uposathaṁ āgacchantā uddissamānepi pātimokkhe āgacchanti, uddiṭṭhamattepi āgacchanti, antarāpi parivasanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, atimahatī sīmā sammannitabbā, catuyojanikā vā pañcayojanikā vā chayojanikā vā. Yo sammanneyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, tiyojanaparamaṁ sīmaṁ sammannitun”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū nadīpārasīmaṁ sammannanti. sya:4.211 Uposathaṁ āgacchantā bhikkhūpi vuyhanti, pattāpi vuyhanti, cīvarānipi vuyhanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, nadīpārasīmā sammannitabbā. Yo sammanneyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, yatthassa dhuvanāvā vā dhuvasetu vā, evarūpaṁ nadīpārasīmaṁ sammannitun”ti.
5. Uposathāgārakathā Tena kho pana samayena bhikkhū anupariveṇiyaṁ pātimokkhaṁ uddisanti asaṅketena. vri:89.135 Āgantukā bhikkhū na jānanti— “kattha vā ajjuposatho karīyissatī”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, anupariveṇiyaṁ pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ asaṅketena. Yo uddiseyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, uposathāgāraṁ sammannitvā uposathaṁ kātuṁ, yaṁ saṅgho ākaṅkhati vihāraṁ vā aḍḍhayogaṁ vā pāsādaṁ vā hammiyaṁ vā guhaṁ vā. Evañca pana, bhikkhave, sammannitabbaṁ. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho itthannāmaṁ vihāraṁ uposathāgāraṁ sammanneyya. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. Saṅgho itthannāmaṁ vihāraṁ uposathāgāraṁ sammannati. Yassāyasmato khamati itthannāmassa vihārassa uposathāgārassa sammuti, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Sammato saṅghena itthannāmo vihāro uposathāgāraṁ. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’”ti. Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse dve uposathāgārāni sammatāni honti. sya:4.212 Bhikkhū ubhayattha sannipatanti— “idha uposatho karīyissati, idha uposatho karīyissatī”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, ekasmiṁ āvāse dve uposathāgārāni sammannitabbāni. Yo sammanneyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, ekaṁ samūhanitvā ekattha uposathaṁ kātuṁ. Evañca pana, bhikkhave, samūhantabbaṁ. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho itthannāmaṁ uposathāgāraṁ samūhaneyya. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. Saṅgho itthannāmaṁ uposathāgāraṁ samūhanati. Yassāyasmato khamati itthannāmassa uposathāgārassa samugghāto, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Samūhataṁ saṅghena itthannāmaṁ uposathāgāraṁ. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’”ti.
6. Uposathappamukhānujānana Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse atikhuddakaṁ uposathāgāraṁ sammataṁ hoti, tadahuposathe mahābhikkhusaṅgho sannipatito hoti. vri:89.136 · sya:4.213 Bhikkhū asammatāya bhūmiyā nisinnā pātimokkhaṁ assosuṁ. Atha kho tesaṁ bhikkhūnaṁ etadahosi— “bhagavatā paññattaṁ— ‘uposathāgāraṁ sammannitvā uposatho kātabbo’ti, mayañcamhā asammatāya bhūmiyā nisinnā pātimokkhaṁ assumhā, kato nu kho amhākaṁ uposatho, akato nu kho”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Sammatāya vā, bhikkhave, bhūmiyā nisinnā asammatāya vā yato pātimokkhaṁ suṇāti, katovassa uposatho. Tena hi, bhikkhave, saṅgho yāva mahantaṁ uposathappamukhaṁ ākaṅkhati, tāva mahantaṁ uposathappamukhaṁ sammannatu. Evañca pana, bhikkhave, sammannitabbaṁ. Paṭhamaṁ nimittā kittetabbā. Nimitte kittetvā byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Yāvatā samantā nimittā kittitā. Yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho etehi nimittehi uposathappamukhaṁ sammanneyya. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. Yāvatā samantā nimittā kittitā. Saṅgho etehi nimittehi uposathappamukhaṁ sammannati. Yassāyasmato khamati etehi nimittehi uposathappamukhassa sammuti, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Sammataṁ saṅghena etehi nimittehi uposathappamukhaṁ. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’”ti.
Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe navakā bhikkhū paṭhamataraṁ sannipatitvā— “na tāva therā āgacchantī”ti— pakkamiṁsu. Uposatho vikāle ahosi. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, tadahuposathe therehi bhikkhūhi paṭhamataraṁ sannipatitun”ti.
Tena kho pana samayena rājagahe sambahulā āvāsā samānasīmā honti. sya:4.214 Tattha bhikkhū vivadanti— “amhākaṁ āvāse uposatho karīyatu, amhākaṁ āvāse uposatho karīyatū”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Idha pana, bhikkhave, sambahulā āvāsā samānasīmā honti. Tattha bhikkhū vivadanti— ‘amhākaṁ āvāse uposatho karīyatu, amhākaṁ āvāse uposatho karīyatū’ti. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi sabbeheva ekajjhaṁ sannipatitvā uposatho kātabbo. Yattha vā pana thero bhikkhu viharati, tattha sannipatitvā uposatho kātabbo, na tveva vaggena saṅghena uposatho kātabbo. Yo kareyya, āpatti dukkaṭassā”ti.
7. Avippavāsasīmānujānana Tena kho pana samayena āyasmā mahākassapo andhakavindā rājagahaṁ uposathaṁ āgacchanto antarāmagge nadiṁ taranto manaṁ vūḷho ahosi, cīvarānissa allāni. vri:89.137 · sya:4.215 Bhikkhū āyasmantaṁ mahākassapaṁ etadavocuṁ— “kissa te, āvuso, cīvarāni allānī”ti? “Idhāhaṁ, āvuso, andhakavindā rājagahaṁ uposathaṁ āgacchanto antarāmagge nadiṁ taranto manamhi vūḷho. Tena me cīvarāni allānī”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Yā sā, bhikkhave, saṅghena sīmā sammatā samānasaṁvāsā ekuposathā, saṅgho taṁ sīmaṁ ticīvarena avippavāsaṁ sammannatu. Evañca pana, bhikkhave, sammannitabbā. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Yā sā saṅghena sīmā sammatā samānasaṁvāsā ekuposathā, yadi saṅghassa pattakallaṁ saṅgho taṁ sīmaṁ ticīvarena avippavāsaṁ sammanneyya. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. Yā sā saṅghena sīmā sammatā samānasaṁvāsā ekuposathā, saṅgho taṁ sīmaṁ ticīvarena avippavāsaṁ sammannati. Yassāyasmato khamati etissā sīmāya ticīvarena avippavāsāya sammuti, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Sammatā sā sīmā saṅghena ticīvarena avippavāsā. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū bhagavatā ticīvarena avippavāsasammuti anuññātāti antaraghare cīvarāni nikkhipanti. sya:4.216 Tāni cīvarāni nassantipi ḍayhantipi undūrehipi khajjanti. Bhikkhū duccoḷā honti lūkhacīvarā. Bhikkhū evamāhaṁsu— “kissa tumhe, āvuso, duccoḷā lūkhacīvarā”ti? “Idha mayaṁ, āvuso, bhagavatā ticīvarena avippavāsasammuti anuññātāti antaraghare cīvarāni nikkhipimhā. Tāni cīvarāni naṭṭhānipi daḍḍhānipi, undūrehipi khāyitāni, tena mayaṁ duccoḷā lūkhacīvarā”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Yā sā, bhikkhave, saṅghena sīmā sammatā samānasaṁvāsā ekuposathā, saṅgho taṁ sīmaṁ ticīvarena avippavāsaṁ sammannatu, ṭhapetvā gāmañca gāmūpacārañca. Evañca pana, bhikkhave, sammannitabbā. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. vri:89.138 Yā sā saṅghena sīmā sammatā samānasaṁvāsā ekuposathā yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho taṁ sīmaṁ ticīvarena avippavāsaṁ sammanneyya, ṭhapetvā gāmañca gāmūpacārañca. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. Yā sā saṅghena sīmā sammatā samānasaṁvāsā ekuposathā, saṅgho taṁ sīmaṁ ticīvarena avippavāsaṁ sammannati, ṭhapetvā gāmañca gāmūpacārañca. Yassāyasmato khamati etissā sīmāya ticīvarena avippavāsāya sammuti, ṭhapetvā gāmañca gāmūpacārañca, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Sammatā sā sīmā saṅghena ticīvarena avippavāsā, ṭhapetvā gāmañca gāmūpacārañca. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’”ti. 8. Sīmāsamūhanana “Sīmaṁ, bhikkhave, sammannantena paṭhamaṁ samānasaṁvāsasīmā sammannitabbā, pacchā ticīvarena avippavāso sammannitabbo. sya:4.217 Sīmaṁ, bhikkhave, samūhanantena paṭhamaṁ ticīvarena avippavāso samūhantabbo, pacchā samānasaṁvāsasīmā samūhantabbā. Evañca pana, bhikkhave, ticīvarena avippavāso samūhantabbo. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Yo so saṅghena ticīvarena avippavāso sammato, yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho taṁ ticīvarena avippavāsaṁ samūhaneyya. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. Yo so saṅghena ticīvarena avippavāso sammato, saṅgho taṁ ticīvarena avippavāsaṁ samūhanati. Yassāyasmato khamati etassa ticīvarena avippavāsassa samugghāto, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Samūhato so saṅghena ticīvarena avippavāso. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’ti. Evañca pana, bhikkhave, sīmā samūhantabbā. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. vri:89.139 Yā sā saṅghena sīmā sammatā samānasaṁvāsā ekuposathā, yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho taṁ sīmaṁ samūhaneyya samānasaṁvāsaṁ ekuposathaṁ. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. sya:4.218 Yā sā saṅghena sīmā sammatā samānasaṁvāsā ekuposathā, saṅgho taṁ sīmaṁ samūhanati samānasaṁvāsaṁ ekuposathaṁ. Yassāyasmato khamati etissā sīmāya samānasaṁvāsāya ekuposathāya samugghāto, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Samūhatā sā sīmā saṅghena samānasaṁvāsā ekuposathā. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’”ti. 9. Gāmasīmādi “Asammatāya, bhikkhave, sīmāya aṭṭhapitāya, yaṁ gāmaṁ vā nigamaṁ vā upanissāya viharati, yā tassa vā gāmassa gāmasīmā, nigamassa vā nigamasīmā, ayaṁ tattha samānasaṁvāsā ekuposathā. sya:4.219 Agāmake ce, bhikkhave, araññe samantā sattabbhantarā, ayaṁ tattha samānasaṁvāsā ekuposathā. Sabbā, bhikkhave, nadī asīmā; sabbo samuddo asīmo; sabbo jātassaro asīmo. Nadiyā vā, bhikkhave, samudde vā jātassare vā yaṁ majjhimassa purisassa samantā udakukkhepā, ayaṁ tattha samānasaṁvāsā ekuposathā”ti.
Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū sīmāya sīmaṁ sambhindanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Yesaṁ, bhikkhave, sīmā paṭhamaṁ sammatā tesaṁ taṁ kammaṁ dhammikaṁ akuppaṁ ṭhānārahaṁ. Yesaṁ, bhikkhave, sīmā pacchā sammatā tesaṁ taṁ kammaṁ adhammikaṁ kuppaṁ aṭṭhānārahaṁ. Na, bhikkhave, sīmāya sīmā sambhinditabbā. Yo sambhindeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū sīmāya sīmaṁ ajjhottharanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Yesaṁ, bhikkhave, sīmā paṭhamaṁ sammatā tesaṁ taṁ kammaṁ dhammikaṁ akuppaṁ ṭhānārahaṁ. Yesaṁ, bhikkhave, sīmā pacchā sammatā tesaṁ taṁ kammaṁ adhammikaṁ kuppaṁ aṭṭhānārahaṁ. Na, bhikkhave, sīmāya sīmā ajjhottharitabbā. Yo ajjhotthareyya, āpatti dukkaṭassāti. Anujānāmi, bhikkhave, sīmaṁ sammannantena sīmantarikaṁ ṭhapetvā sīmaṁ sammannitun”ti.
10. Uposathabhedādi Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— vri:89.140 · sya:4.220 “kati nu kho uposathā”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Dveme, bhikkhave, uposathā— cātuddasiko ca pannarasiko ca. Ime kho, bhikkhave, dve uposathā”ti. Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— “kati nu kho uposathakammānī”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Cattārimāni, bhikkhave, uposathakammāni— adhammena vaggaṁ uposathakammaṁ, adhammena samaggaṁ uposathakammaṁ, dhammena vaggaṁ uposathakammaṁ, dhammena samaggaṁ uposathakammanti. Tatra, bhikkhave, yadidaṁ adhammena vaggaṁ uposathakammaṁ, na, bhikkhave, evarūpaṁ uposathakammaṁ kātabbaṁ. Na ca mayā evarūpaṁ uposathakammaṁ anuññātaṁ. Tatra, bhikkhave, yadidaṁ adhammena samaggaṁ uposathakammaṁ, na, bhikkhave, evarūpaṁ uposathakammaṁ kātabbaṁ. Na ca mayā evarūpaṁ uposathakammaṁ anuññātaṁ. Tatra, bhikkhave, yadidaṁ dhammena vaggaṁ uposathakammaṁ, na, bhikkhave, evarūpaṁ uposathakammaṁ kātabbaṁ. Na ca mayā evarūpaṁ uposathakammaṁ anuññātaṁ. Tatra, bhikkhave, yadidaṁ dhammena samaggaṁ uposathakammaṁ, evarūpaṁ, bhikkhave, uposathakammaṁ kātabbaṁ, evarūpañca mayā uposathakammaṁ anuññātaṁ. Tasmātiha, bhikkhave, evarūpaṁ uposathakammaṁ karissāma yadidaṁ dhammena samagganti— evañhi vo, bhikkhave, sikkhitabban”ti.
11. Saṅkhittena pātimokkhuddesādi Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— sya:4.221 “kati nu kho pātimokkhuddesā”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Pañcime, bhikkhave, pātimokkhuddesā. Nidānaṁ uddisitvā avasesaṁ sutena sāvetabbaṁ. Ayaṁ paṭhamo pātimokkhuddeso. Nidānaṁ uddisitvā cattāri pārājikāni uddisitvā avasesaṁ sutena sāvetabbaṁ. Ayaṁ dutiyo pātimokkhuddeso. Nidānaṁ uddisitvā cattāri pārājikāni uddisitvā terasa saṅghādisese uddisitvā avasesaṁ sutena sāvetabbaṁ. Ayaṁ tatiyo pātimokkhuddeso. Nidānaṁ uddisitvā cattāri pārājikāni uddisitvā terasa saṅghādisese uddisitvā dve aniyate uddisitvā avasesaṁ sutena sāvetabbaṁ. Ayaṁ catuttho pātimokkhuddeso. Vitthāreneva pañcamo. Ime kho, bhikkhave, pañca pātimokkhuddesā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū— vri:89.141 “bhagavatā saṅkhittena pātimokkhuddeso anuññāto”ti— sabbakālaṁ saṅkhittena pātimokkhaṁ uddisanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, saṅkhittena pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Yo uddiseyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena kosalesu janapade aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe savarabhayaṁ ahosi. Bhikkhū nāsakkhiṁsu vitthārena pātimokkhaṁ uddisituṁ. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, sati antarāye saṅkhittena pātimokkhaṁ uddisitun”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū asatipi antarāye saṅkhittena pātimokkhaṁ uddisanti. sya:4.222 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, asati antarāye saṅkhittena pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Yo uddiseyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, sati antarāye saṅkhittena pātimokkhaṁ uddisituṁ. Tatrime antarāyā— rājantarāyo, corantarāyo, agyantarāyo, udakantarāyo, manussantarāyo, amanussantarāyo, vāḷantarāyo, sarīsapantarāyo, jīvitantarāyo, brahmacariyantarāyoti. Anujānāmi, bhikkhave, evarūpesu antarāyesu saṅkhittena pātimokkhaṁ uddisituṁ, asati antarāye vitthārenā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū saṅghamajjhe anajjhiṭṭhā dhammaṁ bhāsanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, saṅghamajjhe anajjhiṭṭhena dhammo bhāsitabbo. Yo bhāseyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, therena bhikkhunā sāmaṁ vā dhammaṁ bhāsituṁ paraṁ vā ajjhesitun”ti. 12. Vinayapucchanakathā Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū saṅghamajjhe asammatā vinayaṁ pucchanti. sya:4.223 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, saṅghamajjhe asammatena vinayo pucchitabbo. Yo puccheyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, saṅghamajjhe sammatena vinayaṁ pucchituṁ. Evañca pana, bhikkhave, sammannitabbo— attanā vā attānaṁ sammannitabbaṁ, parena vā paro sammannitabbo. Kathañca attanāva attānaṁ sammannitabbaṁ? Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. vri:89.142 Yadi saṅghassa pattakallaṁ, ahaṁ itthannāmaṁ vinayaṁ puccheyyan’ti. Evaṁ attanāva attānaṁ sammannitabbaṁ. Kathañca parena paro sammannitabbo? Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Yadi saṅghassa pattakallaṁ, itthannāmo itthannāmaṁ vinayaṁ puccheyyā’ti. Evaṁ parena paro sammannitabbo”ti. Tena kho pana samayena pesalā bhikkhū saṅghamajjhe sammatā vinayaṁ pucchanti. Chabbaggiyā bhikkhū labhanti āghātaṁ, labhanti appaccayaṁ, vadhena tajjenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, saṅghamajjhe sammatenapi parisaṁ oloketvā puggalaṁ tulayitvā vinayaṁ pucchitun”ti. 13. Vinayavissajjanakathā Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū saṅghamajjhe asammatā vinayaṁ vissajjenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, saṅghamajjhe asammatena vinayo vissajjetabbo. Yo vissajjeyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, saṅghamajjhe sammatena vinayaṁ vissajjetuṁ. Evañca pana, bhikkhave, sammannitabbaṁ. Attanā vā attānaṁ sammannitabbaṁ, parena vā paro sammannitabbo. Kathañca attanāva attānaṁ sammannitabbaṁ? Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. sya:4.224 Yadi saṅghassa pattakallaṁ, ahaṁ itthannāmena vinayaṁ puṭṭho vissajjeyyan’ti. Evaṁ attanāva attānaṁ sammannitabbaṁ. Kathañca parena paro sammannitabbo? Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Yadi saṅghassa pattakallaṁ, itthannāmo itthannāmena vinayaṁ puṭṭho vissajjeyyā’ti. Evaṁ parena paro sammannitabbo”ti. Tena kho pana samayena pesalā bhikkhū saṅghamajjhe sammatā vinayaṁ vissajjenti. vri:89.143 Chabbaggiyā bhikkhū labhanti āghātaṁ, labhanti appaccayaṁ, vadhena tajjenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, saṅghamajjhe sammatenapi parisaṁ oloketvā puggalaṁ tulayitvā vinayaṁ vissajjetun”ti.
14. Codanākathā Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū anokāsakataṁ bhikkhuṁ āpattiyā codenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, anokāsakato bhikkhu āpattiyā codetabbo. Yo codeyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, okāsaṁ kārāpetvā āpattiyā codetuṁ— karotu āyasmā okāsaṁ, ahaṁ taṁ vattukāmo”ti. Tena kho pana samayena pesalā bhikkhū chabbaggiye bhikkhū okāsaṁ kārāpetvā āpattiyā codenti. Chabbaggiyā bhikkhū labhanti āghātaṁ, labhanti appaccayaṁ, vadhena tajjenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, katepi okāse puggalaṁ tulayitvā āpattiyā codetun”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū—“puramhākaṁ pesalā bhikkhū okāsaṁ kārāpentī”ti—paṭikacceva suddhānaṁ bhikkhūnaṁ anāpattikānaṁ avatthusmiṁ akāraṇe okāsaṁ kārāpenti. sya:4.225 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, suddhānaṁ bhikkhūnaṁ anāpattikānaṁ avatthusmiṁ akāraṇe okāso kārāpetabbo. Yo kārāpeyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, puggalaṁ tulayitvā okāsaṁ kātun”ti. 15. Adhammakammapaṭikkosanādi Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū saṅghamajjhe adhammakammaṁ karonti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, adhammakammaṁ kātabbaṁ. Yo kareyya, āpatti dukkaṭassāti. Karontiyeva adhammakammaṁ. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. Anujānāmi, bhikkhave, adhammakamme kayiramāne paṭikkositun”ti. Tena kho pana samayena pesalā bhikkhū chabbaggiyehi bhikkhūhi adhammakamme kayiramāne paṭikkosanti. vri:89.144 Chabbaggiyā bhikkhū labhanti āghātaṁ, labhanti appaccayaṁ, vadhena tajjenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, diṭṭhimpi āvikātunti. Tesaṁyeva santike diṭṭhiṁ āvikaronti. Chabbaggiyā bhikkhū labhanti āghātaṁ, labhanti appaccayaṁ, vadhena tajjenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. Anujānāmi, bhikkhave, catūhi pañcahi paṭikkosituṁ, dvīhi tīhi diṭṭhiṁ āvikātuṁ, ekena adhiṭṭhātuṁ— ‘na metaṁ khamatī’”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū saṅghamajjhe pātimokkhaṁ uddisamānā sañcicca na sāventi. sya:4.226 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “ Na, bhikkhave, pātimokkhuddesakena sañcicca na sāvetabbaṁ. Yo na sāveyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena āyasmā udāyī saṅghassa pātimokkhuddesako hoti kākassarako. Atha kho āyasmato udāyissa etadahosi— “bhagavatā paññattaṁ— ‘pātimokkhuddesakena sāvetabban’ti, ahañcamhi kākassarako, kathaṁ nu kho mayā paṭipajjitabban”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, pātimokkhuddesakena vāyamituṁ— ‘kathaṁ sāveyyan’ti. Vāyamantassa anāpattī”ti. Tena kho pana samayena devadatto sagahaṭṭhāya parisāya pātimokkhaṁ uddisati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, sagahaṭṭhāya parisāya pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Yo uddiseyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū saṅghamajjhe anajjhiṭṭhā pātimokkhaṁ uddisanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, saṅghamajjhe anajjhiṭṭhena pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Yo uddiseyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, therādhikaṁ pātimokkhan”ti. Aññatitthiyabhāṇavāro niṭṭhito paṭhamo. sya:4.227
16. Pātimokkhuddesakaajjhesanādi Atha kho bhagavā rājagahe yathābhirantaṁ viharitvā yena codanāvatthu tena cārikaṁ pakkāmi. vri:89.145 Anupubbena cārikaṁ caramāno yena codanāvatthu tadavasari. Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse sambahulā bhikkhū viharanti. Tattha thero bhikkhu bālo hoti abyatto. So na jānāti uposathaṁ vā uposathakammaṁ vā, pātimokkhaṁ vā pātimokkhuddesaṁ vā. Atha kho tesaṁ bhikkhūnaṁ etadahosi— “bhagavatā paññattaṁ— ‘therādhikaṁ pātimokkhan’ti, ayañca amhākaṁ thero bālo abyatto, na jānāti uposathaṁ vā uposathakammaṁ vā, pātimokkhaṁ vā pātimokkhuddesaṁ vā. Kathaṁ nu kho amhehi paṭipajjitabban”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, yo tattha bhikkhu byatto paṭibalo tassādheyyaṁ pātimokkhan”ti. Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā bhikkhū viharanti bālā abyattā. sya:4.228 Te na jānanti uposathaṁ vā uposathakammaṁ vā, pātimokkhaṁ vā pātimokkhuddesaṁ vā. Te theraṁ ajjhesiṁsu— “uddisatu, bhante, thero pātimokkhan”ti. So evamāha— “na me, āvuso, vattatī”ti. Dutiyaṁ theraṁ ajjhesiṁsu— “uddisatu, bhante, thero pātimokkhan”ti. Sopi evamāha— “na me, āvuso, vattatī”ti. Tatiyaṁ theraṁ ajjhesiṁsu— “uddisatu, bhante, thero pātimokkhan”ti. Sopi evamāha— “na me, āvuso, vattatī”ti. Eteneva upāyena yāva saṅghanavakaṁ ajjhesiṁsu— “uddisatu āyasmā pātimokkhan”ti. Sopi evamāha— “na me, bhante, vattatī”ti. vri:89.146 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā bhikkhū viharanti bālā abyattā. Te na jānanti uposathaṁ vā uposathakammaṁ vā, pātimokkhaṁ vā pātimokkhuddesaṁ vā. Te theraṁ ajjhesanti— ‘uddisatu, bhante, thero pātimokkhan’ti. So evaṁ vadeti— ‘na me, āvuso, vattatī’ti. Dutiyaṁ theraṁ ajjhesanti— ‘uddisatu, bhante, thero pātimokkhan’ti. Sopi evaṁ vadeti— ‘na me, āvuso, vattatī’ti. Tatiyaṁ theraṁ ajjhesanti— ‘uddisatu, bhante, thero pātimokkhan’ti. Sopi evaṁ vadeti— ‘na me, āvuso, vattatī’ti. Eteneva upāyena yāva saṅghanavakaṁ ajjhesanti— ‘uddisatu āyasmā pātimokkhan’ti. Sopi evaṁ vadeti— ‘na me, bhante, vattatī’ti. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi eko bhikkhu sāmantā āvāsā sajjukaṁ pāhetabbo— gacchāvuso, saṅkhittena vā vitthārena vā pātimokkhaṁ pariyāpuṇitvāna āgacchāhī”ti. Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— sya:4.229 “kena nu kho pāhetabbo”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, therena bhikkhunā navaṁ bhikkhuṁ āṇāpetun”ti. Therena āṇattā navā bhikkhū na gacchanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, therena āṇattena agilānena na gantabbaṁ. Yo na gaccheyya, āpatti dukkaṭassā”ti.
17. Pakkhagaṇanādiuggahaṇānujānana Atha kho bhagavā codanāvatthusmiṁ yathābhirantaṁ viharitvā punadeva rājagahaṁ paccāgañchi. Tena kho pana samayena manussā bhikkhū piṇḍāya carante pucchanti— “katimī, bhante, pakkhassā”ti? Bhikkhū evamāhaṁsu— “na kho mayaṁ, āvuso, jānāmā”ti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “pakkhagaṇanamattampime samaṇā sakyaputtiyā na jānanti, kiṁ panime aññaṁ kiñci kalyāṇaṁ jānissantī”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, pakkhagaṇanaṁ uggahetun”ti. Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— “kena nu kho pakkhagaṇanā uggahetabbā”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, sabbeheva pakkhagaṇanaṁ uggahetun”ti. Tena kho pana samayena manussā bhikkhū piṇḍāya carante pucchanti— sya:4.230 “kīvatikā, bhante, bhikkhū”ti? Bhikkhū evamāhaṁsu— “na kho mayaṁ, āvuso, jānāmā”ti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “aññamaññampime samaṇā sakyaputtiyā na jānanti, kiṁ panime aññaṁ kiñci kalyāṇaṁ jānissantī”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, bhikkhū gaṇetun”ti. Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— “kadā nu kho bhikkhū gaṇetabbā”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, tadahuposathe nāmaggena vā gaṇetuṁ, salākaṁ vā gāhetun”ti.
Tena kho pana samayena bhikkhū ajānantā ajjuposathoti dūraṁ gāmaṁ piṇḍāya caranti. vri:89.147 Te uddissamānepi pātimokkhe āgacchanti, uddiṭṭhamattepi āgacchanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, ārocetuṁ ‘ajjuposatho’”ti. Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— “kena nu kho ārocetabbo”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, therena bhikkhunā kālavato ārocetun”ti. Tena kho pana samayena aññataro thero kālavato nassarati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, bhattakālepi ārocetun”ti. Bhattakālepi nassarati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, yaṁ kālaṁ sarati, taṁ kālaṁ ārocetun”ti.
18. Pubbakaraṇānujānana Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse uposathāgāraṁ uklāpaṁ hoti. sya:4.231 Āgantukā bhikkhū ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma āvāsikā bhikkhū uposathāgāraṁ na sammajjissantī”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, uposathāgāraṁ sammajjitun”ti. Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— “kena nu kho uposathāgāraṁ sammajjitabban”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, therena bhikkhunā navaṁ bhikkhuṁ āṇāpetun”ti. Therena āṇattā navā bhikkhū na sammajjanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, therena āṇattena agilānena na sammajjitabbaṁ. Yo na sammajjeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena uposathāgāre āsanaṁ apaññattaṁ hoti. vri:89.148 Bhikkhū chamāyaṁ nisīdanti, gattānipi cīvarānipi paṁsukitāni honti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, uposathāgāre āsanaṁ paññapetun”ti. Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— “kena nu kho uposathāgāre āsanaṁ paññapetabban”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, therena bhikkhunā navaṁ bhikkhuṁ āṇāpetun”ti. Therena āṇattā navā bhikkhū na paññapenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, therena āṇattena agilānena na paññapetabbaṁ. Yo na paññapeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena uposathāgāre padīpo na hoti. sya:4.232 Bhikkhū andhakāre kāyampi cīvarampi akkamanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, uposathāgāre padīpaṁ kātun”ti. Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— “kena nu kho uposathāgāre padīpo kātabbo”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, therena bhikkhunā navaṁ bhikkhuṁ āṇāpetun”ti. Therena āṇattā navā bhikkhū na padīpenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, therena āṇattena agilānena na padīpetabbo. Yo na padīpeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse āvāsikā bhikkhū neva pānīyaṁ upaṭṭhāpenti, na paribhojanīyaṁ upaṭṭhāpenti. Āgantukā bhikkhū ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma āvāsikā bhikkhū neva pānīyaṁ upaṭṭhāpessanti, na paribhojanīyaṁ upaṭṭhāpessantī”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, pānīyaṁ paribhojanīyaṁ upaṭṭhāpetun”ti. Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— vri:89.149 “kena nu kho pānīyaṁ paribhojanīyaṁ upaṭṭhāpetabban”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, therena bhikkhunā navaṁ bhikkhuṁ āṇāpetun”ti. Therena āṇattā navā bhikkhū na upaṭṭhāpenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, therena āṇattena agilānena na upaṭṭhāpetabbaṁ. Yo na upaṭṭhāpeyya, āpatti dukkaṭassā”ti.
19. Disaṅgamikādivatthu Tena kho pana samayena sambahulā bhikkhū bālā abyattā disaṅgamikā ācariyupajjhāye āpucchiṁsu. sya:4.233 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Idha pana, bhikkhave, sambahulā bhikkhū bālā abyattā disaṅgamikā ācariyupajjhāye āpucchanti. Te, bhikkhave, ācariyupajjhāyehi pucchitabbā— ‘kahaṁ gamissatha, kena saddhiṁ gamissathā’ti? Te ce, bhikkhave, bālā abyattā aññe bāle abyatte apadiseyyuṁ, na, bhikkhave, ācariyupajjhāyehi anujānitabbā. Anujāneyyuñce, āpatti dukkaṭassa. Te ca, bhikkhave, bālā abyattā ananuññātā ācariyupajjhāyehi gaccheyyuñce, āpatti dukkaṭassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse sambahulā bhikkhū viharanti bālā abyattā. Te na jānanti uposathaṁ vā uposathakammaṁ vā, pātimokkhaṁ vā pātimokkhuddesaṁ vā. Tattha añño bhikkhu āgacchati bahussuto āgatāgamo dhammadharo vinayadharo mātikādharo paṇḍito byatto medhāvī lajjī kukkuccako sikkhākāmo. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi so bhikkhu saṅgahetabbo anuggahetabbo upalāpetabbo upaṭṭhāpetabbo cuṇṇena mattikāya dantakaṭṭhena mukhodakena. No ce saṅgaṇheyyuṁ anuggaṇheyyuṁ upalāpeyyuṁ upaṭṭhāpeyyuṁ cuṇṇena mattikāya dantakaṭṭhena mukhodakena, āpatti dukkaṭassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā bhikkhū viharanti bālā abyattā. vri:89.150 · sya:4.234 Te na jānanti uposathaṁ vā uposathakammaṁ vā, pātimokkhaṁ vā pātimokkhuddesaṁ vā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi eko bhikkhu sāmantā āvāsā sajjukaṁ pāhetabbo— ‘gacchāvuso, saṅkhittena vā vitthārena vā pātimokkhaṁ pariyāpuṇitvā āgacchā’ti. Evañcetaṁ labhetha, iccetaṁ kusalaṁ. No ce labhetha, tehi, bhikkhave, bhikkhūhi sabbeheva yattha jānanti uposathaṁ vā uposathakammaṁ vā pātimokkhaṁ vā pātimokkhuddesaṁ vā, so āvāso gantabbo. No ce gaccheyyuṁ, āpatti dukkaṭassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse sambahulā bhikkhū vassaṁ vasanti bālā abyattā. Te na jānanti uposathaṁ vā uposathakammaṁ vā pātimokkhaṁ vā pātimokkhuddesaṁ vā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi eko bhikkhu sāmantā āvāsā sajjukaṁ pāhetabbo— ‘gacchāvuso, saṅkhittena vā vitthārena vā pātimokkhaṁ pariyāpuṇitvā āgacchā’ti. Evañcetaṁ labhetha, iccetaṁ kusalaṁ. No ce labhetha, eko bhikkhu sattāhakālikaṁ pāhetabbo— ‘gacchāvuso, saṅkhittena vā vitthārena vā pātimokkhaṁ pariyāpuṇitvā āgacchā’ti. Evañcetaṁ labhetha, iccetaṁ kusalaṁ. No ce labhetha, na, bhikkhave, tehi bhikkhūhi tasmiṁ āvāse vassaṁ vasitabbaṁ. Vaseyyuñce, āpatti dukkaṭassā”ti.
20. Pārisuddhidānakathā Atha kho bhagavā bhikkhū āmantesi— sya:4.235 “sannipatatha, bhikkhave, saṅgho uposathaṁ karissatī”ti. Evaṁ vutte, aññataro bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca— “atthi, bhante, bhikkhu gilāno, so anāgato”ti. “Anujānāmi, bhikkhave, gilānena bhikkhunā pārisuddhiṁ dātuṁ. Evañca pana, bhikkhave, dātabbā— tena gilānena bhikkhunā ekaṁ bhikkhuṁ upasaṅkamitvā ekaṁsaṁ uttarāsaṅgaṁ karitvā ukkuṭikaṁ nisīditvā añjaliṁ paggahetvā evamassa vacanīyo— ‘pārisuddhiṁ dammi, pārisuddhiṁ me hara, pārisuddhiṁ me ārocehī’ti. Kāyena viññāpeti, vācāya viññāpeti, kāyena vācāya viññāpeti, dinnā hoti pārisuddhi. Na kāyena viññāpeti, na vācāya viññāpeti, na kāyena vācāya viññāpeti, na dinnā hoti pārisuddhi. Evañcetaṁ labhetha, iccetaṁ kusalaṁ. No ce labhetha, so, bhikkhave, gilāno bhikkhu mañcena vā pīṭhena vā saṅghamajjhe ānetvā uposatho kātabbo. Sace, bhikkhave, gilānupaṭṭhākānaṁ bhikkhūnaṁ evaṁ hoti— ‘sace kho mayaṁ gilānaṁ ṭhānā cāvessāma, ābādho vā abhivaḍḍhissati kālaṅkiriyā vā bhavissatī’ti, na, bhikkhave, gilāno bhikkhu ṭhānā cāvetabbo. Saṅghena tattha gantvā uposatho kātabbo. Na tveva vaggena saṅghena uposatho kātabbo. Kareyya ce, āpatti dukkaṭassa. Pārisuddhihārako ce, bhikkhave, dinnāya pārisuddhiyā tattheva pakkamati, aññassa dātabbā pārisuddhi. vri:89.151 · sya:4.236 Pārisuddhihārako ce, bhikkhave, dinnāya pārisuddhiyā tattheva vibbhamati …pe… kālaṁ karoti … sāmaṇero paṭijānāti … sikkhaṁ paccakkhātako paṭijānāti … antimavatthuṁ ajjhāpannako paṭijānāti … ummattako paṭijānāti … khittacitto paṭijānāti … vedanāṭṭo paṭijānāti … āpattiyā adassane ukkhittako paṭijānāti … āpattiyā appaṭikamme ukkhittako paṭijānāti … pāpikāya diṭṭhiyā appaṭinissagge ukkhittako paṭijānāti … paṇḍako paṭijānāti … theyyasaṁvāsako paṭijānāti … titthiyapakkantako paṭijānāti … tiracchānagato paṭijānāti … mātughātako paṭijānāti … pitughātako paṭijānāti … arahantaghātako paṭijānāti … bhikkhunidūsako paṭijānāti … saṅghabhedako paṭijānāti … lohituppādako paṭijānāti … ubhatobyañjanako paṭijānāti, aññassa dātabbā pārisuddhi. Pārisuddhihārako ce, bhikkhave, dinnāya pārisuddhiyā antarāmagge pakkamati, anāhaṭā hoti pārisuddhi. Pārisuddhihārako ce, bhikkhave, dinnāya pārisuddhiyā antarāmagge vibbhamati …pe… ubhatobyañjanako paṭijānāti, anāhaṭā hoti pārisuddhi. Pārisuddhihārako ce, bhikkhave, dinnāya pārisuddhiyā saṅghappatto pakkamati, āhaṭā hoti pārisuddhi. Pārisuddhihārako ce, bhikkhave, dinnāya pārisuddhiyā saṅghappatto vibbhamati …pe… ubhatobyañjanako paṭijānāti, āhaṭā hoti pārisuddhi. Pārisuddhihārako ce, bhikkhave, dinnāya pārisuddhiyā saṅghappatto sutto na āroceti, pamatto na āroceti, samāpanno na āroceti, āhaṭā hoti pārisuddhi. Pārisuddhihārakassa anāpatti. Pārisuddhihārako ce, bhikkhave, dinnāya pārisuddhiyā saṅghappatto sañcicca na āroceti, āhaṭā hoti pārisuddhi. sya:4.237 Pārisuddhihārakassa āpatti dukkaṭassā”ti.
21. Chandadānakathā Atha kho bhagavā bhikkhū āmantesi— vri:89.152 “sannipatatha, bhikkhave, saṅgho kammaṁ karissatī”ti. Evaṁ vutte, aññataro bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca— “atthi, bhante, bhikkhu gilāno, so anāgato”ti. “Anujānāmi, bhikkhave, gilānena bhikkhunā chandaṁ dātuṁ. Evañca pana, bhikkhave, dātabbo. Tena gilānena bhikkhunā ekaṁ bhikkhuṁ upasaṅkamitvā ekaṁsaṁ uttarāsaṅgaṁ karitvā ukkuṭikaṁ nisīditvā añjaliṁ paggahetvā evamassa vacanīyo— ‘chandaṁ dammi, chandaṁ me hara, chandaṁ me ārocehī’ti. Kāyena viññāpeti, vācāya viññāpeti, kāyena vācāya viññāpeti, dinno hoti chando. Na kāyena viññāpeti, na vācāya viññāpeti, na kāyena vācāya viññāpeti, na dinno hoti chando. Evañcetaṁ labhetha, iccetaṁ kusalaṁ. No ce labhetha, so, bhikkhave, gilāno bhikkhu mañcena vā pīṭhena vā saṅghamajjhe ānetvā kammaṁ kātabbaṁ. Sace, bhikkhave, gilānupaṭṭhākānaṁ bhikkhūnaṁ evaṁ hoti— ‘sace kho mayaṁ gilānaṁ ṭhānā cāvessāma, ābādho vā abhivaḍḍhissati kālaṅkiriyā vā bhavissatī’ti, na, bhikkhave, gilāno bhikkhu ṭhānā cāvetabbo. Saṅghena tattha gantvā kammaṁ kātabbaṁ. Na tveva vaggena saṅghena kammaṁ kātabbaṁ. Kareyya ce, āpatti dukkaṭassa. Chandahārako ce, bhikkhave, dinne chande tattheva pakkamati, aññassa dātabbo chando. sya:4.238 Chandahārako ce, bhikkhave, dinne chande tattheva vibbhamati …pe… kālaṁ karoti … sāmaṇero paṭijānāti … sikkhaṁ paccakkhātako paṭijānāti … antimavatthuṁ ajjhāpannako paṭijānāti … ummattako paṭijānāti … khittacitto paṭijānāti … vedanāṭṭo paṭijānāti … āpattiyā adassane ukkhittako paṭijānāti … āpattiyā appaṭikamme ukkhittako paṭijānāti … pāpikāya diṭṭhiyā appaṭinissagge ukkhittako paṭijānāti … paṇḍako paṭijānāti … theyyasaṁvāsako paṭijānāti … titthiyapakkantako paṭijānāti … tiracchānagato paṭijānāti … mātughātako paṭijānāti … pitughātako paṭijānāti … arahantaghātako paṭijānāti … bhikkhunidūsako paṭijānāti … saṅghabhedako paṭijānāti … lohituppādako paṭijānāti … ubhatobyañjanako paṭijānāti, aññassa dātabbo chando. Chandahārako ce, bhikkhave, dinne chande antarāmagge pakkamati, anāhaṭo hoti chando. Chandahārako ce, bhikkhave, dinne chande antarāmagge vibbhamati …pe… ubhatobyañjanako paṭijānāti, anāhaṭo hoti chando. Chandahārako ce, bhikkhave, dinne chande saṅghappatto pakkamati, āhaṭo hoti chando. vri:89.153 Chandahārako ce, bhikkhave, dinne chande saṅghappatto vibbhamati …pe… ubhatobyañjanako paṭijānāti, āhaṭo hoti chando. Chandahārako ce, bhikkhave, dinne chande saṅghappatto sutto na āroceti, pamatto na āroceti, samāpanno na āroceti, āhaṭo hoti chando. sya:4.239 Chandahārakassa anāpatti. Chandahārako ce, bhikkhave, dinne chande saṅghappatto sañcicca na āroceti, āhaṭo hoti chando. Chandahārakassa āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, tadahuposathe pārisuddhiṁ dentena chandampi dātuṁ, santi saṅghassa karaṇīyan”ti.
22. Ñātakādiggahaṇakathā Tena kho pana samayena aññataraṁ bhikkhuṁ tadahuposathe ñātakā gaṇhiṁsu. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Idha pana, bhikkhave, bhikkhuṁ tadahuposathe ñātakā gaṇhanti. Te ñātakā bhikkhūhi evamassu vacanīyā— ‘iṅgha tumhe āyasmanto imaṁ bhikkhuṁ muhuttaṁ muñcatha, yāvāyaṁ bhikkhu uposathaṁ karotī’ti. Evañcetaṁ labhetha, iccetaṁ kusalaṁ. No ce labhetha, te ñātakā bhikkhūhi evamassu vacanīyā— ‘iṅgha tumhe āyasmanto muhuttaṁ ekamantaṁ hotha, yāvāyaṁ bhikkhu pārisuddhiṁ detī’ti. Evañcetaṁ labhetha, iccetaṁ kusalaṁ. No ce labhetha, te ñātakā bhikkhūhi evamassu vacanīyā— ‘iṅgha tumhe āyasmanto imaṁ bhikkhuṁ muhuttaṁ nissīmaṁ netha, yāva saṅgho uposathaṁ karotī’ti. Evañcetaṁ labhetha, iccetaṁ kusalaṁ. No ce labhetha, na tveva vaggena saṅghena uposatho kātabbo. Kareyya ce, āpatti dukkaṭassa. Idha pana, bhikkhave, bhikkhuṁ tadahuposathe rājāno gaṇhanti …pe… vri:89.154 · sya:4.240 corā gaṇhanti … dhuttā gaṇhanti … bhikkhupaccatthikā gaṇhanti, te bhikkhupaccatthikā bhikkhūhi evamassu vacanīyā— ‘iṅgha tumhe āyasmanto imaṁ bhikkhuṁ muhuttaṁ muñcatha, yāvāyaṁ bhikkhu uposathaṁ karotī’ti. Evañcetaṁ labhetha, iccetaṁ kusalaṁ. No ce labhetha, te bhikkhupaccatthikā bhikkhūhi evamassu vacanīyā— ‘iṅgha tumhe āyasmanto muhuttaṁ ekamantaṁ hotha, yāvāyaṁ bhikkhu pārisuddhiṁ detī’ti. Evañcetaṁ labhetha, iccetaṁ kusalaṁ. No ce labhetha, te bhikkhupaccatthikā bhikkhūhi evamassu vacanīyā— ‘iṅgha tumhe āyasmanto imaṁ bhikkhuṁ muhuttaṁ nissīmaṁ netha, yāva saṅgho uposathaṁ karotī’ti. Evañcetaṁ labhetha, iccetaṁ kusalaṁ. No ce labhetha, na tveva vaggena saṅghena uposatho kātabbo. Kareyya ce, āpatti dukkaṭassā”ti.
23. Ummattakasammuti Atha kho bhagavā bhikkhū āmantesi— “sannipatatha, bhikkhave, atthi saṅghassa karaṇīyan”ti. Evaṁ vutte, aññataro bhikkhu bhagavantaṁ etadavoca— “atthi, bhante, gaggo nāma bhikkhu ummattako, so anāgato”ti. “Dveme, bhikkhave, ummattakā— sya:4.241 atthi, bhikkhave, bhikkhu ummattako saratipi uposathaṁ napi sarati, saratipi saṅghakammaṁ napi sarati, atthi neva sarati; āgacchatipi uposathaṁ napi āgacchati, āgacchatipi saṅghakammaṁ napi āgacchati, atthi neva āgacchati. Tatra, bhikkhave, yvāyaṁ ummattako saratipi uposathaṁ napi sarati, saratipi saṅghakammaṁ napi sarati, āgacchatipi uposathaṁ napi āgacchati, āgacchatipi saṅghakammaṁ napi āgacchati, anujānāmi, bhikkhave, evarūpassa ummattakassa ummattakasammutiṁ dātuṁ. Evañca pana, bhikkhave, dātabbā. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Gaggo bhikkhu ummattako— saratipi uposathaṁ napi sarati, saratipi saṅghakammaṁ napi sarati, āgacchatipi uposathaṁ napi āgacchati, āgacchatipi saṅghakammaṁ napi āgacchati. Yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho gaggassa bhikkhuno ummattakassa ummattakasammutiṁ dadeyya. Sareyya vā gaggo bhikkhu uposathaṁ na vā sareyya, sareyya vā saṅghakammaṁ na vā sareyya, āgaccheyya vā uposathaṁ na vā āgaccheyya, āgaccheyya vā saṅghakammaṁ na vā āgaccheyya, saṅgho saha vā gaggena vinā vā gaggena uposathaṁ kareyya, saṅghakammaṁ kareyya. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. vri:89.155 · sya:4.242 Gaggo bhikkhu ummattako— saratipi uposathaṁ napi sarati, saratipi saṅghakammaṁ napi sarati, āgacchatipi uposathaṁ napi āgacchati, āgacchatipi saṅghakammaṁ napi āgacchati. Saṅgho gaggassa bhikkhuno ummattakassa ummattakasammutiṁ deti. Sareyya vā gaggo bhikkhu uposathaṁ na vā sareyya, sareyya vā saṅghakammaṁ na vā sareyyaṁ, āgaccheyya vā uposathaṁ na vā āgaccheyya, āgaccheyya vā saṅghakammaṁ na vā āgaccheyya, saṅgho saha vā gaggena, vinā vā gaggena uposathaṁ karissati, saṅghakammaṁ karissati. Yassāyasmato khamati gaggassa bhikkhuno ummattakassa ummattakasammutiyā dānaṁ— sareyya vā gaggo bhikkhu uposathaṁ na vā sareyya, sareyya vā saṅghakammaṁ na vā sareyya, āgaccheyya vā uposathaṁ na vā āgaccheyya, āgaccheyya vā saṅghakammaṁ na vā āgaccheyya, saṅgho saha vā gaggena, vinā vā gaggena uposathaṁ karissati, saṅghakammaṁ karissati, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Dinnā saṅghena gaggassa bhikkhuno ummattakassa ummattakasammuti. Sareyya vā gaggo bhikkhu uposathaṁ na vā sareyya, sareyya vā saṅghakammaṁ na vā sareyya, āgaccheyya vā uposathaṁ na vā āgaccheyya, āgaccheyya vā saṅghakammaṁ na vā āgaccheyya, saṅgho saha vā gaggena vinā vā gaggena uposathaṁ karissati, saṅghakammaṁ karissati. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’”ti.
24. Saṅghuposathādippabheda Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe cattāro bhikkhū viharanti. Atha kho tesaṁ bhikkhūnaṁ etadahosi— “bhagavatā paññattaṁ— ‘uposatho kātabbo’ti, mayañcamhā cattāro janā, kathaṁ nu kho amhehi uposatho kātabbo”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, catunnaṁ pātimokkhaṁ uddisitun”ti. Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe tayo bhikkhū viharanti. sya:4.243 Atha kho tesaṁ bhikkhūnaṁ etadahosi— “bhagavatā anuññātaṁ catunnaṁ pātimokkhaṁ uddisituṁ, mayañcamhā tayo janā, kathaṁ nu kho amhehi uposatho kātabbo”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, tiṇṇaṁ pārisuddhiuposathaṁ kātuṁ. Evañca pana, bhikkhave, kātabbo. Byattena bhikkhunā paṭibalena te bhikkhū ñāpetabbā— ‘Suṇantu me āyasmantā. Ajjuposatho pannaraso. Yadāyasmantānaṁ pattakallaṁ, mayaṁ aññamaññaṁ pārisuddhiuposathaṁ kareyyāmā’ti. Therena bhikkhunā ekaṁsaṁ uttarāsaṅgaṁ karitvā ukkuṭikaṁ nisīditvā añjaliṁ paggahetvā te bhikkhū evamassu vacanīyā— vri:89.156 ‘parisuddho ahaṁ, āvuso; parisuddhoti maṁ dhāretha. Parisuddho ahaṁ, āvuso; parisuddhoti maṁ dhāretha. Parisuddho ahaṁ, āvuso; parisuddhoti maṁ dhārethā’ti. Navakena bhikkhunā ekaṁsaṁ uttarāsaṅgaṁ karitvā ukkuṭikaṁ nisīditvā añjaliṁ paggahetvā te bhikkhū evamassu vacanīyā— ‘parisuddho ahaṁ, bhante; parisuddhoti maṁ dhāretha. Parisuddho ahaṁ, bhante; parisuddhoti maṁ dhāretha. Parisuddho ahaṁ, bhante; parisuddhoti maṁ dhārethā’”ti. Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe dve bhikkhū viharanti. sya:4.244 Atha kho tesaṁ bhikkhūnaṁ etadahosi— “bhagavatā anuññātaṁ catunnaṁ pātimokkhaṁ uddisituṁ, tiṇṇannaṁ pārisuddhiuposathaṁ kātuṁ. Mayañcamhā dve janā. Kathaṁ nu kho amhehi uposatho kātabbo”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, dvinnaṁ pārisuddhiuposathaṁ kātuṁ. Evañca pana, bhikkhave, kātabbo. Therena bhikkhunā ekaṁsaṁ uttarāsaṅgaṁ karitvā ukkuṭikaṁ nisīditvā añjaliṁ paggahetvā navo bhikkhu evamassa vacanīyo— ‘parisuddho ahaṁ, āvuso; parisuddhoti maṁ dhārehi. Parisuddho ahaṁ, āvuso; parisuddhoti maṁ dhārehi. Parisuddho ahaṁ, āvuso; parisuddhoti maṁ dhārehī’ti. Navakena bhikkhunā ekaṁsaṁ uttarāsaṅgaṁ karitvā ukkuṭikaṁ nisīditvā añjaliṁ paggahetvā thero bhikkhu evamassa vacanīyo— ‘parisuddho ahaṁ, bhante; parisuddhoti maṁ dhāretha. Parisuddho ahaṁ, bhante; parisuddhoti maṁ dhāretha. Parisuddho ahaṁ, bhante; parisuddhoti maṁ dhārethā’”ti. Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe eko bhikkhu viharati. vri:89.157 · sya:4.245 Atha kho tassa bhikkhuno etadahosi— “bhagavatā anuññātaṁ catunnaṁ pātimokkhaṁ uddisituṁ, tiṇṇannaṁ pārisuddhiuposathaṁ kātuṁ, dvinnaṁ pārisuddhiuposathaṁ kātuṁ. Ahañcamhi ekako. Kathaṁ nu kho mayā uposatho kātabbo”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe eko bhikkhu viharati. Tena, bhikkhave, bhikkhunā yattha bhikkhū paṭikkamanti upaṭṭhānasālāya vā, maṇḍape vā, rukkhamūle vā, so deso sammajjitvā pānīyaṁ paribhojanīyaṁ upaṭṭhāpetvā āsanaṁ paññapetvā padīpaṁ katvā nisīditabbaṁ. Sace aññe bhikkhū āgacchanti, tehi saddhiṁ uposatho kātabbo. No ce āgacchanti, ajja me uposathoti adhiṭṭhātabbo. No ce adhiṭṭhaheyya, āpatti dukkaṭassa. Tatra, bhikkhave, yattha cattāro bhikkhū viharanti, na ekassa pārisuddhiṁ āharitvā tīhi pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddiseyyuñce, āpatti dukkaṭassa. Tatra, bhikkhave, yattha tayo bhikkhū viharanti, na ekassa pārisuddhiṁ āharitvā dvīhi pārisuddhiuposatho kātabbo. Kareyyuñce, āpatti dukkaṭassa. Tatra, bhikkhave, yattha dve bhikkhū viharanti, na ekassa pārisuddhiṁ āharitvā ekena adhiṭṭhātabbo. Adhiṭṭhaheyya ce, āpatti dukkaṭassā”ti.
25. Āpattipaṭikammavidhi Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu tadahuposathe āpattiṁ āpanno hoti. Atha kho tassa bhikkhuno etadahosi— “bhagavatā paññattaṁ— ‘na sāpattikena uposatho kātabbo’ti. Ahañcamhi āpattiṁ āpanno. Kathaṁ nu kho mayā paṭipajjitabban”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Idha pana, bhikkhave, bhikkhu tadahuposathe āpattiṁ āpanno hoti. sya:4.246 Tena, bhikkhave, bhikkhunā ekaṁ bhikkhuṁ upasaṅkamitvā ekaṁsaṁ uttarāsaṅgaṁ karitvā ukkuṭikaṁ nisīditvā añjaliṁ paggahetvā evamassa vacanīyo— ‘ahaṁ, āvuso, itthannāmaṁ āpattiṁ āpanno, taṁ paṭidesemī’ti. Tena vattabbo— ‘passasī’ti. ‘Āma passāmī’ti. ‘Āyatiṁ saṁvareyyāsī’ti. Idha pana, bhikkhave, bhikkhu tadahuposathe āpattiyā vematiko hoti. Tena, bhikkhave, bhikkhunā ekaṁ bhikkhuṁ upasaṅkamitvā ekaṁsaṁ uttarāsaṅgaṁ karitvā ukkuṭikaṁ nisīditvā añjaliṁ paggahetvā evamassa vacanīyo— ‘ahaṁ, āvuso, itthannāmāya āpattiyā vematiko; yadā nibbematiko bhavissāmi, tadā taṁ āpattiṁ paṭikarissāmī’ti vatvā uposatho kātabbo, pātimokkhaṁ sotabbaṁ, na tveva tappaccayā uposathassa antarāyo kātabbo”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū sabhāgaṁ āpattiṁ desenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, sabhāgā āpatti desetabbā. Yo deseyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū sabhāgaṁ āpattiṁ paṭiggaṇhanti. vri:89.158 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, sabhāgā āpatti paṭiggahetabbā. Yo paṭiggaṇheyya, āpatti dukkaṭassā”ti. 26. Āpattiāvikaraṇavidhi Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu pātimokkhe uddissamāne āpattiṁ sarati. Atha kho tassa bhikkhuno etadahosi— “bhagavatā paññattaṁ— ‘na sāpattikena uposatho kātabbo’ti. Ahañcamhi āpattiṁ āpanno. Kathaṁ nu kho mayā paṭipajjitabban”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Idha pana, bhikkhave, bhikkhu pātimokkhe uddissamāne āpattiṁ sarati. sya:4.247 Tena, bhikkhave, bhikkhunā sāmanto bhikkhu evamassa vacanīyo— ‘ahaṁ, āvuso, itthannāmaṁ āpattiṁ āpanno. Ito vuṭṭhahitvā taṁ āpattiṁ paṭikarissāmī’ti vatvā uposatho kātabbo, pātimokkhaṁ sotabbaṁ, na tveva tappaccayā uposathassa antarāyo kātabbo. Idha pana, bhikkhave, bhikkhu pātimokkhe uddissamāne āpattiyā vematiko hoti. Tena, bhikkhave, bhikkhunā sāmanto bhikkhu evamassa vacanīyo— ‘ahaṁ, āvuso, itthannāmāya āpattiyā vematiko. Yadā nibbematiko bhavissāmi, tadā taṁ āpattiṁ paṭikarissāmī’ti vatvā uposatho kātabbo, pātimokkhaṁ sotabbaṁ; na tveva tappaccayā uposathassa antarāyo kātabbo”ti. 27. Sabhāgāpattipaṭikammavidhi Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sabbo saṅgho sabhāgaṁ āpattiṁ āpanno hoti. Atha kho tesaṁ bhikkhūnaṁ etadahosi— “bhagavatā paññattaṁ— ‘na sabhāgā āpatti desetabbā, na sabhāgā āpatti paṭiggahetabbā’ti. Ayañca sabbo saṅgho sabhāgaṁ āpattiṁ āpanno. Kathaṁ nu kho amhehi paṭipajjitabban”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sabbo saṅgho sabhāgaṁ āpattiṁ āpanno hoti. vri:89.159 · sya:4.248 Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi eko bhikkhu sāmantā āvāsā sajjukaṁ pāhetabbo— gacchāvuso, taṁ āpattiṁ paṭikaritvā āgaccha; mayaṁ te santike āpattiṁ paṭikarissāmāti. Evañcetaṁ labhetha, iccetaṁ kusalaṁ. No ce labhetha, byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Ayaṁ sabbo saṅgho sabhāgaṁ āpattiṁ āpanno. Yadā aññaṁ bhikkhuṁ suddhaṁ anāpattikaṁ passissati, tadā tassa santike taṁ āpattiṁ paṭikarissatī’ti vatvā uposatho kātabbo, pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ, na tveva tappaccayā uposathassa antarāyo kātabbo. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sabbo saṅgho sabhāgāya āpattiyā vematiko hoti. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Ayaṁ sabbo saṅgho sabhāgāya āpattiyā vematiko. Yadā nibbematiko bhavissati, tadā taṁ āpattiṁ paṭikarissatī’ti vatvā uposatho kātabbo, pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ; na tveva tappaccayā uposathassa antarāyo kātabbo. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse vassūpagato saṅgho sabhāgaṁ āpattiṁ āpanno hoti. sya:4.249 Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi eko bhikkhu sāmantā āvāsā sajjukaṁ pāhetabbo— gacchāvuso, taṁ āpattiṁ paṭikaritvā āgaccha; mayaṁ te santike taṁ āpattiṁ paṭikarissāmāti. Evañcetaṁ labhetha, iccetaṁ kusalaṁ. No ce labhetha, eko bhikkhu sattāhakālikaṁ pāhetabbo— gacchāvuso, taṁ āpattiṁ paṭikaritvā āgaccha; mayaṁ te santike taṁ āpattiṁ paṭikarissāmā”ti. Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse sabbo saṅgho sabhāgaṁ āpattiṁ āpanno hoti. vri:89.160 · sya:4.250 So na jānāti tassā āpattiyā nāmagottaṁ. Tattha añño bhikkhu āgacchati bahussuto āgatāgamo dhammadharo vinayadharo mātikādharo paṇḍito byatto medhāvī lajjī kukkuccako sikkhākāmo. Tamenaṁ aññataro bhikkhu yena so bhikkhu tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā taṁ bhikkhuṁ etadavoca— “yo nu kho, āvuso, evañcevañca karoti, kiṁ nāma so āpattiṁ āpajjatī”ti? So evamāha— “yo kho, āvuso, evañcevañca karoti, imaṁ nāma so āpattiṁ āpajjati. Imaṁ nāma tvaṁ, āvuso, āpattiṁ āpanno; paṭikarohi taṁ āpattin”ti. So evamāha— “na kho ahaṁ, āvuso, ekova imaṁ āpattiṁ āpanno; ayaṁ sabbo saṅgho imaṁ āpattiṁ āpanno”ti. So evamāha— “kiṁ te, āvuso, karissati paro āpanno vā anāpanno vā. Iṅgha tvaṁ, āvuso, sakāya āpattiyā vuṭṭhāhī”ti. Atha kho so bhikkhu tassa bhikkhuno vacanena taṁ āpattiṁ paṭikaritvā yena te bhikkhū tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā te bhikkhū etadavoca— “yo kira, āvuso, evañcevañca karoti, imaṁ nāma so āpattiṁ āpajjati. Imaṁ nāma tumhe, āvuso, āpattiṁ āpannā; paṭikarotha taṁ āpattin”ti. Atha kho te bhikkhū na icchiṁsu tassa bhikkhuno vacanena taṁ āpattiṁ paṭikātuṁ. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse sabbo saṅgho sabhāgaṁ āpattiṁ āpanno hoti. sya:4.251 So na jānāti tassā āpattiyā nāmagottaṁ. Tattha añño bhikkhu āgacchati bahussuto āgatāgamo dhammadharo vinayadharo mātikādharo paṇḍito byatto medhāvī lajjī kukkuccako sikkhākāmo. Tamenaṁ aññataro bhikkhu yena so bhikkhu tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā taṁ bhikkhuṁ evaṁ vadeti— ‘yo nu kho, āvuso, evañcevañca karoti, kiṁ nāma so āpattiṁ āpajjatī’ti? So evaṁ vadeti— ‘yo kho, āvuso, evañcevañca karoti, imaṁ nāma so āpattiṁ āpajjati. Imaṁ nāma tvaṁ, āvuso, āpattiṁ āpanno; paṭikarohi taṁ āpattin’ti. So evaṁ vadeti— ‘na kho ahaṁ, āvuso, ekova imaṁ āpattiṁ āpanno. Ayaṁ sabbo saṅgho imaṁ āpattiṁ āpanno’ti. So evaṁ vadeti— ‘kiṁ te, āvuso, karissati paro āpanno vā anāpanno vā. Iṅgha tvaṁ, āvuso, sakāya āpattiyā vuṭṭhāhī’ti. So ce, bhikkhave, bhikkhu tassa bhikkhuno vacanena taṁ āpattiṁ paṭikaritvā yena te bhikkhū tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā te bhikkhū evaṁ vadeti— ‘yo kira, āvuso, evañcevañca karoti imaṁ nāma so āpattiṁ āpajjati, imaṁ nāma tumhe āvuso āpattiṁ āpannā, paṭikarotha taṁ āpattin’ti. Te ce, bhikkhave, bhikkhū tassa bhikkhuno vacanena taṁ āpattiṁ paṭikareyyuṁ, iccetaṁ kusalaṁ. No ce paṭikareyyuṁ, na te, bhikkhave, bhikkhū tena bhikkhunā akāmā vacanīyā”ti. Codanāvatthubhāṇavāro niṭṭhito dutiyo.
28. Anāpattipannarasaka Tena kho pana samayena aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatiṁsu cattāro vā atirekā vā. vri:89.161 Te na jāniṁsu— “atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā”ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ akaṁsu, pātimokkhaṁ uddisiṁsu. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchiṁsu bahutarā. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi puna pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. sya:4.252 Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti samasamā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, avasesaṁ sotabbaṁ. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, avasesaṁ sotabbaṁ. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. vri:89.162 Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi puna pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. sya:4.253 Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti samasamā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, avuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi puna pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. vri:89.163 · sya:4.254 Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, avuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti samasamā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, avuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, ekaccāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi puna pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, ekaccāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti samasamā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, ekaccāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. vri:89.164 · sya:4.255 Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, sabbāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi puna pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, sabbāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti samasamā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ anāpatti. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te na jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā samaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, sabbāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ anāpatti. Anāpattipannarasakaṁ niṭṭhitaṁ.
29. Vaggāvaggasaññipannarasaka Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. vri:89.165 · sya:4.256 Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā vaggasaññino uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi puna pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti dukkaṭassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā vaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti samasamā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, avasesaṁ sotabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti dukkaṭassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā vaggasaññino uposathaṁ karonti pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, avasesaṁ sotabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti dukkaṭassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. sya:4.257 Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te dhammasaññino vinayasaññino vaggā vaggasaññino uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe …pe… avuṭṭhitāya parisāya …pe… ekaccāya vuṭṭhitāya parisāya …pe… sabbāya vuṭṭhitāya parisāya athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā …pe… samasamā …pe… thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ āpatti dukkaṭassa. Vaggāvaggasaññipannarasakaṁ niṭṭhitaṁ.
30. Vematikapannarasaka Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. vri:89.166 Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘kappati nu kho amhākaṁ uposatho kātuṁ na nu kho kappatī’ti— vematikā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi puna pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti dukkaṭassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘kappati nu kho amhākaṁ uposatho kātuṁ, na nu kho kappatī’ti— vematikā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti samasamā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, avasesaṁ sotabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti dukkaṭassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘kappati nu kho amhākaṁ uposatho kātuṁ, na nu kho kappatī’ti— vematikā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, avasesaṁ sotabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti dukkaṭassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. sya:4.258 Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘kappati nu kho amhākaṁ uposatho kātuṁ na nu kho kappatī’ti— vematikā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe …pe… avuṭṭhitāya parisāya …pe… ekaccāya vuṭṭhitāya parisāya …pe… sabbāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā …pe… samasamā …pe… thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ āpatti dukkaṭassa. Vematikapannarasakaṁ niṭṭhitaṁ.
31. Kukkuccapakatapannarasaka Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. vri:89.167 Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘kappateva amhākaṁ uposatho kātuṁ nāmhākaṁ na kappatī’ti— kukkuccapakatā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi puna pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti dukkaṭassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘kappateva amhākaṁ uposatho kātuṁ nāmhākaṁ na kappatī’ti— kukkuccapakatā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti samasamā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, avasesaṁ sotabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti dukkaṭassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘kappateva amhākaṁ uposatho kātuṁ, nāmhākaṁ na kappatī’ti— kukkuccapakatā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, avasesaṁ sotabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti dukkaṭassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. vri:89.168 · sya:4.259 Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘kappateva amhākaṁ uposatho kātuṁ nāmhākaṁ na kappatī’ti— kukkuccapakatā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe …pe… avuṭṭhitāya parisāya …pe… ekaccāya vuṭṭhitāya parisāya …pe… sabbāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā …pe… samasamā …pe… thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ āpatti dukkaṭassa. Kukkuccapakatapannarasakaṁ niṭṭhitaṁ.
32. Bhedapurekkhārapannarasaka Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. sya:4.260 Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi puna pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti samasamā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, avasesaṁ sotabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddissamāne pātimokkhe, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, avasesaṁ sotabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. vri:89.169 Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi puna pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti—‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti samasamā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, avuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi puna pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. vri:89.170 Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, avuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti samasamā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, avuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, ekaccāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi puna pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, ekaccāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti samasamā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, ekaccāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. vri:89.171 Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, sabbāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti bahutarā. Tehi, bhikkhave, bhikkhūhi puna pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, sabbāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti samasamā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. Te jānanti— ‘atthaññe āvāsikā bhikkhū anāgatā’ti. Te ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti, pātimokkhaṁ uddisanti. Tehi uddiṭṭhamatte pātimokkhe, sabbāya vuṭṭhitāya parisāya, athaññe āvāsikā bhikkhū āgacchanti thokatarā. Uddiṭṭhaṁ suuddiṭṭhaṁ, tesaṁ santike pārisuddhi ārocetabbā. Uddesakānaṁ āpatti thullaccayassa. Bhedapurekkhārapannarasakaṁ niṭṭhitaṁ. Pañcavīsatikā niṭṭhitā.
33. Sīmokkantikapeyyāla Idha pana, bhikkhave, aññatarasmiṁ āvāse tadahuposathe sambahulā āvāsikā bhikkhū sannipatanti cattāro vā atirekā vā. vri:89.172 · sya:4.261 Te na jānanti— ‘aññe āvāsikā bhikkhū antosīmaṁ okkamantī’ti …pe… te na jānanti— ‘aññe āvāsikā bhikkhū antosīmaṁ okkantā’ti …pe… te na passanti aññe āvāsike bhikkhū antosīmaṁ okkamante …pe… te na passanti aññe āvāsike bhikkhū antosīmaṁ okkante …pe… te na suṇanti— ‘aññe āvāsikā bhikkhū antosīmaṁ okkamantī’ti …pe… te na suṇanti— ‘aññe āvāsikā bhikkhū antosīmaṁ okkantā’ti …pe…. Āvāsikena āvāsikā ekasatapañcasattati tikanayato, āvāsikena āgantukā, āgantukena āvāsikā, āgantukena āgantukā peyyālamukhena satta tikasatāni honti.
Idha pana, bhikkhave, āvāsikānaṁ bhikkhūnaṁ cātuddaso hoti, āgantukānaṁ pannaraso. Sace āvāsikā bahutarā honti, āgantukehi āvāsikānaṁ anuvattitabbaṁ. Sace samasamā honti, āgantukehi āvāsikānaṁ anuvattitabbaṁ. Sace āgantukā bahutarā honti, āvāsikehi āgantukānaṁ anuvattitabbaṁ. Idha pana, bhikkhave, āvāsikānaṁ bhikkhūnaṁ pannaraso hoti, āgantukānaṁ cātuddaso. Sace āvāsikā bahutarā honti, āgantukehi āvāsikānaṁ anuvattitabbaṁ. Sace samasamā honti, āgantukehi āvāsikānaṁ anuvattitabbaṁ. Sace āgantukā bahutarā honti, āvāsikehi āgantukānaṁ anuvattitabbaṁ. Idha pana, bhikkhave, āvāsikānaṁ bhikkhūnaṁ pāṭipado hoti, āgantukānaṁ pannaraso. sya:4.262 Sace āvāsikā bahutarā honti, āvāsikehi āgantukānaṁ nākāmā dātabbā sāmaggī. Āgantukehi nissīmaṁ gantvā uposatho kātabbo. Sace samasamā honti, āvāsikehi āgantukānaṁ nākāmā dātabbā sāmaggī. Āgantukehi nissīmaṁ gantvā uposatho kātabbo. Sace āgantukā bahutarā honti, āvāsikehi āgantukānaṁ sāmaggī vā dātabbā nissīmaṁ vā gantabbaṁ. Idha pana, bhikkhave, āvāsikānaṁ bhikkhūnaṁ pannaraso hoti, āgantukānaṁ pāṭipado. vri:89.173 Sace āvāsikā bahutarā honti, āgantukehi āvāsikānaṁ sāmaggī vā dātabbā nissīmaṁ vā gantabbaṁ. Sace samasamā honti, āgantukehi āvāsikānaṁ sāmaggī vā dātabbā nissīmaṁ vā gantabbaṁ. Sace āgantukā bahutarā honti, āgantukehi āvāsikānaṁ nākāmā dātabbā sāmaggī. Āvāsikehi nissīmaṁ gantvā uposatho kātabbo. 34. Liṅgādidassana Idha pana, bhikkhave, āgantukā bhikkhū passanti āvāsikānaṁ bhikkhūnaṁ āvāsikākāraṁ, āvāsikaliṅgaṁ, āvāsikanimittaṁ, āvāsikuddesaṁ, supaññattaṁ mañcapīṭhaṁ, bhisibibbohanaṁ, pānīyaṁ paribhojanīyaṁ sūpaṭṭhitaṁ, pariveṇaṁ susammaṭṭhaṁ; sya:4.263 passitvā vematikā honti—‘atthi nu kho āvāsikā bhikkhū natthi nu kho’ti. Te vematikā na vicinanti; avicinitvā uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te vematikā vicinanti; vicinitvā na passanti; apassitvā uposathaṁ karonti. Anāpatti. Te vematikā vicinanti; vicinitvā passanti; passitvā ekato uposathaṁ karonti. Anāpatti. Te vematikā vicinanti; vicinitvā passanti; passitvā pāṭekkaṁ uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te vematikā vicinanti; vicinitvā passanti; passitvā— ‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti— bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti. Āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, āgantukā bhikkhū suṇanti āvāsikānaṁ bhikkhūnaṁ āvāsikākāraṁ, āvāsikaliṅgaṁ, āvāsikanimittaṁ, āvāsikuddesaṁ, caṅkamantānaṁ padasaddaṁ, sajjhāyasaddaṁ, ukkāsitasaddaṁ, khipitasaddaṁ; sutvā vematikā honti—‘atthi nu kho āvāsikā bhikkhū natthi nu kho’ti. Te vematikā na vicinanti; avicinitvā uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te vematikā vicinanti; vicinitvā na passanti; apassitvā uposathaṁ karonti. Anāpatti. Te vematikā vicinanti; vicinitvā passanti; passitvā ekato uposathaṁ karonti. Anāpatti. Te vematikā vicinanti; vicinitvā passanti; passitvā pāṭekkaṁ uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te vematikā vicinanti; vicinitvā passanti; passitvā—‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti—bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti. Āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, āvāsikā bhikkhū passanti āgantukānaṁ bhikkhūnaṁ āgantukākāraṁ, āgantukaliṅgaṁ, āgantukanimittaṁ, āgantukuddesaṁ, aññātakaṁ pattaṁ, aññātakaṁ cīvaraṁ, aññātakaṁ nisīdanaṁ, pādānaṁ dhotaṁ, udakanissekaṁ; vri:89.174 · sya:4.264 passitvā vematikā honti—‘atthi nu kho āgantukā bhikkhū natthi nu kho’ti. Te vematikā na vicinanti; avicinitvā uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te vematikā vicinanti; vicinitvā na passanti; apassitvā uposathaṁ karonti. Anāpatti. Te vematikā vicinanti; vicinitvā passanti; passitvā ekato uposathaṁ karonti. Anāpatti. Te vematikā vicinanti; vicinitvā passanti; passitvā pāṭekkaṁ uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te vematikā vicinanti; vicinitvā passanti; passitvā—‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti—bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti. Āpatti thullaccayassa. Idha pana, bhikkhave, āvāsikā bhikkhū suṇanti āgantukānaṁ bhikkhūnaṁ āgantukākāraṁ, āgantukaliṅgaṁ, āgantukanimittaṁ, āgantukuddesaṁ, āgacchantānaṁ padasaddaṁ, upāhanapapphoṭanasaddaṁ, ukkāsitasaddaṁ, khipitasaddaṁ; sya:4.265 sutvā vematikā honti—‘atthi nu kho āgantukā bhikkhū natthi nu kho’ti. Te vematikā na vicinanti; avicinitvā uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te vematikā vicinanti; vicinitvā na passanti; apassitvā uposathaṁ karonti. Anāpatti. Te vematikā vicinanti; vicinitvā passanti; passitvā ekato uposathaṁ karonti. Anāpatti. Te vematikā vicinanti; vicinitvā passanti; passitvā pāṭekkaṁ uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te vematikā vicinanti; vicinitvā passanti; passitvā—‘nassantete, vinassantete, ko tehi attho’ti—bhedapurekkhārā uposathaṁ karonti. Āpatti thullaccayassa. 35. Nānāsaṁvāsakādīhiuposathakaraṇa Idha pana, bhikkhave, āgantukā bhikkhū passanti āvāsike bhikkhū nānāsaṁvāsake. Te samānasaṁvāsakadiṭṭhiṁ paṭilabhanti; samānasaṁvāsakadiṭṭhiṁ paṭilabhitvā na pucchanti; apucchitvā ekato uposathaṁ karonti. Anāpatti. Te pucchanti; pucchitvā nābhivitaranti; anabhivitaritvā ekato uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te pucchanti; pucchitvā nābhivitaranti; anabhivitaritvā pāṭekkaṁ uposathaṁ karonti. Anāpatti. Idha pana, bhikkhave, āgantukā bhikkhū passanti āvāsike bhikkhū samānasaṁvāsake. vri:89.175 Te nānāsaṁvāsakadiṭṭhiṁ paṭilabhanti; nānāsaṁvāsakadiṭṭhiṁ paṭilabhitvā na pucchanti; apucchitvā ekato uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te pucchanti; pucchitvā abhivitaranti; abhivitaritvā pāṭekkaṁ uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te pucchanti; pucchitvā abhivitaranti; abhivitaritvā ekato uposathaṁ karonti. Anāpatti. Idha pana, bhikkhave, āvāsikā bhikkhū passanti āgantuke bhikkhū nānāsaṁvāsake. sya:4.266 Te samānasaṁvāsakadiṭṭhiṁ paṭilabhanti; samānasaṁvāsakadiṭṭhiṁ paṭilabhitvā na pucchanti; apucchitvā ekato uposathaṁ karonti. Anāpatti. Te pucchanti; pucchitvā nābhivitaranti; anabhivitaritvā ekato uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te pucchanti; pucchitvā nābhivitaranti; anabhivitaritvā pāṭekkaṁ uposathaṁ karonti. Anāpatti. Idha pana, bhikkhave, āvāsikā bhikkhū passanti āgantuke bhikkhū samānasaṁvāsake. Te nānāsaṁvāsakadiṭṭhiṁ paṭilabhanti; nānāsaṁvāsakadiṭṭhiṁ paṭilabhitvā na pucchanti; apucchitvā ekato uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te pucchanti; pucchitvā abhivitaranti; abhivitaritvā pāṭekkaṁ uposathaṁ karonti. Āpatti dukkaṭassa. Te pucchanti; pucchitvā abhivitaranti; abhivitaritvā ekato uposathaṁ karonti. Anāpatti.
36. Nagantabbavāra Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā abhikkhuko āvāso gantabbo, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā abhikkhuko anāvāso gantabbo, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā abhikkhuko āvāso vā anāvāso vā gantabbo, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā anāvāsā abhikkhuko āvāso gantabbo, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. vri:89.176 Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā anāvāsā abhikkhuko anāvāso gantabbo, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā anāvāsā abhikkhuko āvāso vā anāvāso vā gantabbo, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā vā anāvāsā vā abhikkhuko āvāso gantabbo, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā vā anāvāsā vā abhikkhuko anāvāso gantabbo, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā vā anāvāsā vā abhikkhuko āvāso vā anāvāso vā gantabbo, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā sabhikkhuko āvāso gantabbo, yatthassu bhikkhū nānāsaṁvāsakā, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. sya:4.267 Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā sabhikkhuko anāvāso gantabbo, yatthassu bhikkhū nānāsaṁvāsakā, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā sabhikkhuko āvāso vā anāvāso vā gantabbo, yatthassu bhikkhū nānāsaṁvāsakā, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā anāvāsā sabhikkhuko āvāso gantabbo, yatthassu bhikkhū nānāsaṁvāsakā, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā anāvāsā sabhikkhuko anāvāso gantabbo, yatthassu bhikkhū nānāsaṁvāsakā, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā anāvāsā sabhikkhuko āvāso vā anāvāso vā gantabbo, yatthassu bhikkhū nānāsaṁvāsakā, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā vā anāvāsā vā sabhikkhuko āvāso gantabbo, yatthassu bhikkhū nānāsaṁvāsakā, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. vri:89.177 Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā vā anāvāsā vā sabhikkhuko anāvāso gantabbo, yatthassu bhikkhū nānāsaṁvāsakā, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. Na, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā vā anāvāsā vā sabhikkhuko āvāso vā anāvāso vā gantabbo, yatthassu bhikkhū nānāsaṁvāsakā, aññatra saṅghena aññatra antarāyā. 37. Gantabbavāra Gantabbo, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā sabhikkhuko āvāso, yatthassu bhikkhū samānasaṁvāsakā, yaṁ jaññā— ‘sakkomi ajjeva gantun’ti. Gantabbo, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā sabhikkhuko anāvāso …pe… sabhikkhuko āvāso vā anāvāso vā, yatthassu bhikkhū samānasaṁvāsakā, yaṁ jaññā— ‘sakkomi ajjeva gantun’ti. Gantabbo, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā anāvāsā sabhikkhuko āvāso …pe… sya:4.268 sabhikkhuko anāvāso …pe… sabhikkhuko āvāso vā anāvāso vā, yatthassu bhikkhū samānasaṁvāsakā, yaṁ jaññā— ‘sakkomi ajjeva gantun’ti. Gantabbo, bhikkhave, tadahuposathe sabhikkhukā āvāsā vā anāvāsā vā sabhikkhuko āvāso …pe… sabhikkhuko anāvāso …pe… sabhikkhuko āvāso vā anāvāso vā, yatthassu bhikkhū samānasaṁvāsakā, yaṁ jaññā— ‘sakkomi ajjeva gantun’ti.
38. Vajjanīyapuggalasandassana Na, bhikkhave, bhikkhuniyā nisinnaparisāya pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Yo uddiseyya, āpatti dukkaṭassa. Na sikkhamānāya …pe… na sāmaṇerassa …pe… na sāmaṇeriyā …pe… na sikkhāpaccakkhātakassa …pe… na antimavatthuṁ ajjhāpannakassa nisinnaparisāya pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Yo uddiseyya, āpatti dukkaṭassa. Na āpattiyā adassane ukkhittakassa nisinnaparisāya pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. vri:89.178 Yo uddiseyya, yathādhammo kāretabbo. Na āpattiyā appaṭikamme ukkhittakassa nisinnaparisāya …pe… na pāpikāya diṭṭhiyā appaṭinissagge ukkhittakassa nisinnaparisāya pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Yo uddiseyya, yathādhammo kāretabbo. Na paṇḍakassa nisinnaparisāya pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. sya:4.269 Yo uddiseyya, āpatti dukkaṭassa. Na theyyasaṁvāsakassa …pe… na titthiyapakkantakassa …pe… na tiracchānagatassa …pe… na mātughātakassa …pe… na pitughātakassa …pe… na arahantaghātakassa …pe… na bhikkhunidūsakassa …pe… na saṅghabhedakassa …pe… na lohituppādakassa …pe… na ubhatobyañjanakassa nisinnaparisāya pātimokkhaṁ uddisitabbaṁ. Yo uddiseyya, āpatti dukkaṭassa. Na, bhikkhave, pārivāsikapārisuddhidānena uposatho kātabbo, aññatra avuṭṭhitāya parisāya. Na ca, bhikkhave, anuposathe uposatho kātabbo, aññatra saṅghasāmaggiyā”ti. Tatiyabhāṇavāro niṭṭhito. Uposathakkhandhako dutiyo. Tassuddānaṁ Titthiyā bimbisāro ca, sannipatituṁ tuṇhikā; Dhammaṁ raho pātimokkhaṁ, devasikaṁ tadā sakiṁ. Yathāparisā samaggaṁ, sāmaggī maddakucchi ca; Sīmā mahatī nadiyā, anu dve khuddakāni ca. Navā rājagahe ceva, vri:89.179 Sīmā avippavāsanā; Sammanne paṭhamaṁ sīmaṁ, Pacchā sīmaṁ samūhane. Asammatā gāmasīmā, nadiyā samudde sare; Udakukkhepo bhindanti, tathevajjhottharanti ca. Kati kammāni uddeso, sya:4.270 savarā asatīpi ca; Dhammaṁ vinayaṁ tajjenti, puna vinayatajjanā. Codanā kate okāse, adhammappaṭikkosanā; Catupañcaparā āvi, sañcicca cepi vāyame. Sagahaṭṭhā anajjhiṭṭhā, codanamhi na jānati; Sambahulā na jānanti, sajjukaṁ na ca gacchare. Katimī kīvatikā dūre, ārocetuñca nassari; Uklāpaṁ āsanaṁ dīpo, disā añño bahussuto. Sajjukaṁ vassuposatho, suddhikammañca ñātakā; Gaggo catutayo dveko, āpattisabhāgā sari. Sabbo saṅgho vematiko, na jānanti bahussuto; Bahū samasamā thokā, parisā avuṭṭhitāya ca. Ekaccā vuṭṭhitā sabbā, jānanti ca vematikā; Kappatevāti kukkuccā, jānaṁ passaṁ suṇanti ca. Āvāsikena āgantu, cātupannaraso puna; Pāṭipado pannaraso, liṅgasaṁvāsakā ubho. Pārivāsānuposatho, vri:89.180 aññatra saṅghasāmaggiyā; Ete vibhattā uddānā, vatthuvibhūtakāraṇāti. Imasmiṁ khandhake vatthūni chaasīti. Uposathakkhandhako niṭṭhito.