Theravāda Vinayapiṭaka Cūḷavagga
id: pli-tv-kd15 VRI: vol 90 สยามรัฐ: vol 7 1,853 segments
Theravāda Vinayapiṭaka Cūḷavagga 15. Khuddakavatthukkhandhaka
Tena samayena buddho bhagavā rājagahe viharati veḷuvane kalandakanivāpe. vri:90.221 · sya:7.1 Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū nahāyamānā rukkhe kāyaṁ ugghaṁsenti, ūrumpi bāhumpi urampi piṭṭhimpi. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma samaṇā sakyaputtiyā nahāyamānā rukkhe kāyaṁ ugghaṁsessanti, ūrumpi bāhumpi urampi piṭṭhimpi, seyyathāpi mallamuṭṭhikā gāmamoddavā”ti. Assosuṁ kho bhikkhū tesaṁ manussānaṁ ujjhāyantānaṁ khiyyantānaṁ vipācentānaṁ. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. Atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe bhikkhusaṅghaṁ sannipātāpetvā bhikkhū paṭipucchi— “saccaṁ kira, bhikkhave, chabbaggiyā bhikkhū nahāyamānā rukkhe kāyaṁ ugghaṁsenti, ūrumpi bāhumpi urampi piṭṭhimpī”ti? “Saccaṁ, bhagavā”ti. Vigarahi buddho bhagavā— “ananucchavikaṁ, bhikkhave, tesaṁ moghapurisānaṁ ananulomikaṁ appatirūpaṁ assāmaṇakaṁ akappiyaṁ akaraṇīyaṁ. Kathañhi nāma te, bhikkhave, moghapurisā nahāyamānā rukkhe kāyaṁ ugghaṁsessanti, ūrumpi bāhumpi urampi piṭṭhimpi? Netaṁ, bhikkhave, appasannānaṁ vā pasādāya …pe… vigarahitvā …pe… dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “na, bhikkhave, nahāyamānena bhikkhunā rukkhe kāyo ugghaṁsetabbo. Yo ugghaṁseyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū nahāyamānā thambhe kāyaṁ ugghaṁsenti, ūrumpi bāhumpi urampi piṭṭhimpi. vri:90.222 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma samaṇā sakyaputtiyā nahāyamānā thambhe kāyaṁ ugghaṁsessanti, ūrumpi bāhumpi urampi piṭṭhimpi, seyyathāpi mallamuṭṭhikā gāmamoddavā”ti. Assosuṁ kho bhikkhū tesaṁ manussānaṁ ujjhāyantānaṁ khiyyantānaṁ vipācentānaṁ. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ …pe… “saccaṁ, bhagavā”ti …pe… vigarahitvā …pe… dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “na, bhikkhave, nahāyamānena bhikkhunā thambhe kāyo ugghaṁsetabbo. Yo ugghaṁseyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū nahāyamānā kuṭṭe kāyaṁ ugghaṁsenti, ūrumpi bāhumpi urampi piṭṭhimpi. sya:7.3 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma samaṇā sakyaputtiyā nahāyamānā kuṭṭe kāyaṁ ugghaṁsessanti, ūrumpi bāhumpi urampi piṭṭhimpi, seyyathāpi mallamuṭṭhikā gāmamoddavā”ti …pe… “na, bhikkhave, nahāyamānena bhikkhunā kuṭṭe kāyo ugghaṁsetabbo. Yo ugghaṁseyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū aṭṭāne nahāyanti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti …pe… seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Assosuṁ kho bhikkhū tesaṁ manussānaṁ ujjhāyantānaṁ khiyyantānaṁ vipācentānaṁ. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ …pe… “saccaṁ, bhagavā”ti …pe… vigarahitvā …pe… dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “na, bhikkhave, aṭṭāne nahāyitabbaṁ. Yo nahāyeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū gandhabbahatthakena nahāyanti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti …pe… seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Assosuṁ kho bhikkhū tesaṁ manussānaṁ ujjhāyantānaṁ khiyyantānaṁ vipācentānaṁ. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ …pe… “na, bhikkhave, gandhabbahatthakena nahāyitabbaṁ. Yo nahāyeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū kuruvindakasuttiyā nahāyanti. vri:90.223 · sya:7.4 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti …pe… seyyathāpi gihī kāmabhoginoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, kuruvindakasuttiyā nahāyitabbaṁ. Yo nahāyeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū viggayha parikammaṁ kārāpenti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti …pe… seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, viggayha parikammaṁ kārāpetabbaṁ. Yo kārāpeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū mallakena nahāyanti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti …pe… seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, mallakena nahāyitabbaṁ. Yo nahāyeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññatarassa bhikkhuno kacchurogābādho hoti. Na tassa vinā mallakena phāsu hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, gilānassa akatamallakan”ti. Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu jarādubbalo nahāyamāno na sakkoti attano kāyaṁ ugghaṁsetuṁ. sya:7.5 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, ukkāsikan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū piṭṭhiparikammaṁ kātuṁ kukkuccāyanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, puthupāṇikan”ti.
Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū vallikaṁ dhārenti …pe… vri:90.224 · sya:7.6 pāmaṅgaṁ dhārenti …pe… kaṇṭhasuttakaṁ dhārenti …pe… kaṭisuttakaṁ dhārenti …pe… ovaṭṭikaṁ dhārenti …pe… kāyuraṁ dhārenti …pe… hatthābharaṇaṁ dhārenti …pe… aṅgulimuddikaṁ dhārenti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti …pe… seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Assosuṁ kho bhikkhū tesaṁ manussānaṁ ujjhāyantānaṁ khiyyantānaṁ vipācentānaṁ. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Saccaṁ kira, bhikkhave, chabbaggiyā bhikkhū vallikaṁ dhārenti …pe… pāmaṅgaṁ dhārenti, kaṇṭhasuttakaṁ dhārenti, kaṭisuttakaṁ dhārenti, ovaṭṭikaṁ dhārenti, kāyuraṁ dhārenti, hatthābharaṇaṁ dhārenti, aṅgulimuddikaṁ dhārentī”ti? “Saccaṁ, bhagavā”ti …pe… vigarahitvā …pe… dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “na, bhikkhave, vallikā dhāretabbā …pe… na pāmaṅgo dhāretabbo … na kaṇṭhasuttakaṁ dhāretabbaṁ … na kaṭisuttakaṁ dhāretabbaṁ … na ovaṭṭikaṁ dhāretabbaṁ … na kāyuraṁ dhāretabbaṁ … na hatthābharaṇaṁ dhāretabbaṁ … na aṅgulimuddikā dhāretabbā. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū dīghe kese dhārenti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, dīghā kesā dhāretabbā. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, dumāsikaṁ vā duvaṅgulaṁ vā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū kocchena kese osaṇṭhenti …pe… phaṇakena kese osaṇṭhenti, hatthaphaṇakena kese osaṇṭhenti, sitthatelakena kese osaṇṭhenti, udakatelakena kese osaṇṭhenti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, kocchena kesā osaṇṭhetabbā …pe… na sitthatelakena kesā osaṇṭhetabbā … na udakatelakena kesā osaṇṭhetabbā. Yo osaṇṭheyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū ādāsepi udakapattepi mukhanimittaṁ olokenti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, ādāse vā udakapatte vā mukhanimittaṁ oloketabbaṁ. Yo olokeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññatarassa bhikkhuno mukhe vaṇo hoti. sya:7.7 So bhikkhū pucchi— “kīdiso me, āvuso, vaṇo”ti? Bhikkhū evamāhaṁsu— “ediso te, āvuso vaṇo”ti. So na saddahati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, ābādhappaccayā ādāse vā udakapatte vā mukhanimittaṁ oloketun”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū mukhaṁ ālimpanti …pe… vri:90.225 mukhaṁ ummaddenti, mukhaṁ cuṇṇenti, manosilikāya mukhaṁ lañchenti, aṅgarāgaṁ karonti, mukharāgaṁ karonti, aṅgarāgamukharāgaṁ karonti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, mukhaṁ ālimpitabbaṁ …pe… na mukhaṁ ummadditabbaṁ, na mukhaṁ cuṇṇetabbaṁ, na manosilikāya mukhaṁ lañchetabbaṁ, na aṅgarāgo kātabbo, na mukharāgo kātabbo, na aṅgarāgamukharāgo kātabbo. Yo kareyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññatarassa bhikkhuno cakkhurogābādho hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, ābādhappaccayā mukhaṁ ālimpitun”ti. Tena kho pana samayena rājagahe giraggasamajjo hoti. sya:7.8 Chabbaggiyā bhikkhū giraggasamajjaṁ dassanāya agamaṁsu. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma samaṇā sakyaputtiyā naccampi gītampi vāditampi dassanāya gacchissanti, seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, naccaṁ vā gītaṁ vā vāditaṁ vā dassanāya gantabbaṁ. Yo gaccheyya, āpatti dukkaṭassā”ti.
Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū āyatakena gītassarena dhammaṁ gāyanti. sya:7.9 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “yatheva mayaṁ gāyāma, evamevime samaṇā sakyaputtiyā āyatakena gītassarena dhammaṁ gāyantī”ti. Assosuṁ kho bhikkhū tesaṁ manussānaṁ ujjhāyantānaṁ khiyyantānaṁ vipācentānaṁ. Ye te bhikkhū appicchā …pe… te ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma chabbaggiyā bhikkhū āyatakena gītassarena dhammaṁ gāyissantī”ti. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Saccaṁ kira, bhikkhave …pe… “saccaṁ, bhagavā”ti …pe… dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “pañcime, bhikkhave, ādīnavā āyatakena gītassarena dhammaṁ gāyantassa. Attanāpi tasmiṁ sare sārajjati, parepi tasmiṁ sare sārajjanti, gahapatikāpi ujjhāyanti, sarakuttimpi nikāmayamānassa samādhissa bhaṅgo hoti, pacchimā janatā diṭṭhānugatiṁ āpajjati— ime kho, bhikkhave, pañca ādīnavā āyatakena gītassarena dhammaṁ gāyantassa. Na, bhikkhave, āyatakena gītassarena dhammo gāyitabbo. Yo gāyeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū sarabhaññe kukkuccāyanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, sarabhaññan”ti.
Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū bāhiralomiṁ uṇṇiṁ dhārenti. vri:90.226 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, bāhiyalomi uṇṇi dhāretabbā. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassā”ti.
Tena kho pana samayena rañño māgadhassa seniyassa bimbisārassa ārāme ambā phalino honti. sya:7.10 Raññā māgadhena seniyena bimbisārena anuññātaṁ hoti— “yathāsukhaṁ ayyā ambaṁ paribhuñjantū”ti. Chabbaggiyā bhikkhū taruṇaññeva ambaṁ pātāpetvā paribhuñjiṁsu. Rañño ca māgadhassa seniyassa bimbisārassa ambena attho hoti. Atha kho rājā māgadho seniyo bimbisāro manusse āṇāpesi— “gacchatha, bhaṇe, ārāmaṁ gantvā ambaṁ āharathā”ti. “Evaṁ, devā”ti kho te manussā rañño māgadhassa seniyassa bimbisārassa paṭissutvā ārāmaṁ gantvā ārāmapālaṁ etadavocuṁ— “devassa, bhaṇe, ambena attho, ambaṁ dethā”ti. “Natthāyyā, ambaṁ. Taruṇaññeva ambaṁ pātāpetvā bhikkhū paribhuñjiṁsū”ti. Atha kho te manussā rañño māgadhassa seniyassa bimbisārassa etamatthaṁ ārocesuṁ. “Suparibhuttaṁ, bhaṇe, ayyehi ambaṁ, api ca bhagavatā mattā vaṇṇitā”ti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma samaṇā sakyaputtiyā na mattaṁ jānitvā rañño ambaṁ paribhuñjissantī”ti. Assosuṁ kho bhikkhū tesaṁ manussānaṁ ujjhāyantānaṁ khiyyantānaṁ vipācentānaṁ. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, ambaṁ paribhuñjitabbaṁ. Yo paribhuñjeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññatarassa pūgassa saṅghabhattaṁ hoti. Sūpe ambapesikāyo pakkhittā honti. Bhikkhū kukkuccāyantā nappaṭiggaṇhanti …pe… “paṭiggaṇhatha, bhikkhave, paribhuñjatha. Anujānāmi, bhikkhave, ambapesikan”ti. Tena kho pana samayena aññatarassa pūgassa saṅghabhattaṁ hoti. sya:7.11 Te na pariyāpuṇiṁsu ambapesikaṁ kātuṁ, bhattagge sakaleheva ambehi denti. Bhikkhū kukkuccāyantā nappaṭiggaṇhanti. “Paṭiggaṇhatha, bhikkhave, paribhuñjatha. Anujānāmi, bhikkhave, pañcahi samaṇakappehi phalaṁ paribhuñjituṁ— aggiparicitaṁ, satthaparicitaṁ, nakhaparicitaṁ, abījaṁ, nibbattabījaññeva pañcamaṁ. Anujānāmi, bhikkhave, imehi pañcahi samaṇakappehi phalaṁ paribhuñjitun”ti.
Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu ahinā daṭṭho kālaṅkato hoti. vri:90.227 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na hi nūna so, bhikkhave, bhikkhu imāni cattāri ahirājakulāni mettena cittena phari. Sace hi so, bhikkhave, bhikkhu imāni cattāri ahirājakulāni mettena cittena phareyya, na hi so, bhikkhave, bhikkhu ahinā daṭṭho kālaṁ kareyya. Katamāni cattāri ahirājakulāni? Virūpakkhaṁ ahirājakulaṁ, erāpathaṁ ahirājakulaṁ, chabyāputtaṁ ahirājakulaṁ, kaṇhāgotamaṁ ahirājakulaṁ. Na hi nūna so, bhikkhave, bhikkhu imāni cattāri ahirājakulāni mettena cittena phari. Sace hi so, bhikkhave, bhikkhu imāni cattāri ahirājakulāni mettena cittena phareyya, na hi so, bhikkhave, bhikkhu ahinā daṭṭho kālaṁ kareyya. Anujānāmi, bhikkhave, imāni cattāri ahirājakulāni mettena cittena pharituṁ, attaguttiyā attarakkhāya attaparittaṁ kātuṁ. Evañca pana, bhikkhave, kātabbaṁ— ‘Virūpakkhehi me mettaṁ, Mettaṁ erāpathehi me; Chabyāputtehi me mettaṁ, Mettaṁ kaṇhāgotamakehi ca. Apādakehi me mettaṁ, sya:7.12 mettaṁ dvipādakehi me; Catuppadehi me mettaṁ, mettaṁ bahuppadehi me. Mā maṁ apādako hiṁsi, mā maṁ hiṁsi dvipādako; Mā maṁ catuppado hiṁsi, mā maṁ hiṁsi bahuppado. Sabbe sattā sabbe pāṇā, sabbe bhūtā ca kevalā; Sabbe bhadrāni passantu, mā kiñci pāpamāgamā. Appamāṇo buddho, Appamāṇo dhammo; Appamāṇo saṅgho, Pamāṇavantāni sarīsapāni. Ahi vicchikā satapadī, vri:90.228 Uṇṇanābhi sarabū mūsikā; Katā me rakkhā kataṁ me parittaṁ, Paṭikkamantu bhūtāni; Sohaṁ namo bhagavato, Namo sattannaṁ sammāsambuddhānan’”ti.
Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu anabhiratiyā pīḷito attano aṅgajātaṁ chindi. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Aññamhi so, bhikkhave, moghapuriso chetabbamhi, aññaṁ chindi. Na, bhikkhave, attano aṅgajātaṁ chetabbaṁ. Yo chindeyya, āpatti thullaccayassā”ti.
Tena kho pana samayena rājagahakassa seṭṭhissa mahagghassa candanassa candanagaṇṭhi uppannā hoti. sya:7.13 Atha kho rājagahakassa seṭṭhissa etadahosi— “yannūnāhaṁ imāya candanagaṇṭhiyā pattaṁ lekhāpeyyaṁ. Lekhañca me paribhogaṁ bhavissati, pattañca dānaṁ dassāmī”ti. Atha kho rājagahako seṭṭhi tāya candanagaṇṭhiyā pattaṁ lekhāpetvā sikkāya uḍḍitvā veḷagge ālaggetvā veḷuparamparāya bandhitvā evamāha— “yo samaṇo vā brāhmaṇo vā arahā ceva iddhimā ca dinnaṁyeva pattaṁ oharatū”ti. Atha kho pūraṇo kassapo yena rājagahako seṭṭhi tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā rājagahakaṁ seṭṭhiṁ etadavoca— “ahañhi, gahapati, arahā ceva iddhimā ca, dehi me pattan”ti. “Sace, bhante, āyasmā arahā ceva iddhimā ca dinnaṁyeva pattaṁ oharatū”ti. Atha kho makkhali gosālo … ajito kesakambalo … pakudho kaccāyano … sañcayo belaṭṭhaputto … nigaṇṭho nāṭaputto yena rājagahako seṭṭhi tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā rājagahakaṁ seṭṭhiṁ etadavoca— “ahañhi, gahapati, arahā ceva iddhimā ca, dehi me pattan”ti. “Sace, bhante, āyasmā arahā ceva iddhimā ca, dinnaṁyeva pattaṁ oharatū”ti. Tena kho pana samayena āyasmā ca mahāmoggallāno āyasmā ca piṇḍolabhāradvājo pubbaṇhasamayaṁ nivāsetvā pattacīvaramādāya rājagahaṁ piṇḍāya pavisiṁsu. sya:7.14 Atha kho āyasmā piṇḍolabhāradvājo āyasmantaṁ mahāmoggallānaṁ etadavoca— “āyasmā kho mahāmoggallāno arahā ceva iddhimā ca. Gacchāvuso, moggallāna, etaṁ pattaṁ ohara. Tuyheso patto”ti. “Āyasmā kho bhāradvājo arahā ceva iddhimā ca. Gacchāvuso, bhāradvāja, etaṁ pattaṁ ohara. Tuyheso patto”ti. Atha kho āyasmā piṇḍolabhāradvājo vehāsaṁ abbhuggantvā taṁ pattaṁ gahetvā tikkhattuṁ rājagahaṁ anupariyāyi. Tena kho pana samayena rājagahako seṭṭhi saputtadāro sake nivesane ṭhito hoti pañjaliko namassamāno— vri:90.229 · sya:7.15 idheva, bhante, ayyo bhāradvājo amhākaṁ nivesane patiṭṭhātūti. Atha kho āyasmā piṇḍolabhāradvājo rājagahakassa seṭṭhissa nivesane patiṭṭhāsi. Atha kho rājagahako seṭṭhi āyasmato piṇḍolabhāradvājassa hatthato pattaṁ gahetvā mahagghassa khādanīyassa pūretvā āyasmato piṇḍolabhāradvājassa adāsi. Atha kho āyasmā piṇḍolabhāradvājo taṁ pattaṁ gahetvā ārāmaṁ agamāsi. Assosuṁ kho manussā— ayyena kira piṇḍolabhāradvājena rājagahakassa seṭṭhissa patto ohāritoti. Te ca manussā uccāsaddā mahāsaddā āyasmantaṁ piṇḍolabhāradvājaṁ piṭṭhito piṭṭhito anubandhiṁsu. Assosi kho bhagavā uccāsaddaṁ mahāsaddaṁ; sutvāna āyasmantaṁ ānandaṁ āmantesi— “kiṁ nu kho so, ānanda, uccāsaddo mahāsaddo”ti? “Āyasmatā, bhante, piṇḍolabhāradvājena rājagahakassa seṭṭhissa patto ohārito. Assosuṁ kho, bhante, manussā— ayyena kira piṇḍolabhāradvājena rājagahakassa seṭṭhissa patto ohāritoti. Te ca, bhante, manussā uccāsaddā mahāsaddā āyasmantaṁ piṇḍolabhāradvājaṁ piṭṭhito piṭṭhito anubandhā. So eso, bhante, bhagavā uccāsaddo mahāsaddo”ti. Atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe bhikkhusaṅghaṁ sannipātāpetvā āyasmantaṁ piṇḍolabhāradvājaṁ paṭipucchi— sya:7.16 “saccaṁ kira tayā, bhāradvāja, rājagahakassa seṭṭhissa patto ohārito”ti? “Saccaṁ, bhagavā”ti. Vigarahi buddho bhagavā— “ananucchavikaṁ, bhāradvāja, ananulomikaṁ appatirūpaṁ assāmaṇakaṁ akappiyaṁ akaraṇīyaṁ. Kathañhi nāma tvaṁ, bhāradvāja, chavassa dārupattassa kāraṇā gihīnaṁ uttari manussadhammaṁ iddhipāṭihāriyaṁ dassessasi. Seyyathāpi, bhāradvāja, mātugāmo chavassa māsakarūpassa kāraṇā kopinaṁ dasseti; evameva kho tayā, bhāradvāja, chavassa dārupattassa kāraṇā gihīnaṁ uttari manussadhammaṁ iddhipāṭihāriyaṁ dassitaṁ. Netaṁ, bhāradvāja, appasannānaṁ vā pasādāya …pe… vigarahitvā …pe… dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “na, bhikkhave, gihīnaṁ uttarimanussadhammaṁ iddhipāṭihāriyaṁ dassetabbaṁ. Yo dasseyya, āpatti dukkaṭassa. Bhindathetaṁ, bhikkhave, dārupattaṁ sakalikaṁ sakalikaṁ katvā, bhikkhūnaṁ añjanupapisanaṁ detha. Na ca, bhikkhave, dārupatto dhāretabbo. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassā”ti.
Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū uccāvace patte dhārenti sovaṇṇamayaṁ rūpiyamayaṁ. vri:90.230 · sya:7.17 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, sovaṇṇamayo patto dhāretabbo …pe… na rūpiyamayo patto dhāretabbo … na maṇimayo patto dhāretabbo … na veḷuriyamayo patto dhāretabbo … na phalikamayo patto dhāretabbo … na kaṁsamayo patto dhāretabbo … na kācamayo patto dhāretabbo … na tipumayo patto dhāretabbo … na sīsamayo patto dhāretabbo … na tambalohamayo patto dhāretabbo. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, dve patte— ayopattaṁ, mattikāpattan”ti. Tena kho pana samayena pattamūlaṁ ghaṁsiyati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, pattamaṇḍalan”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū uccāvacāni pattamaṇḍalāni dhārenti sovaṇṇamayaṁ rūpiyamayaṁ. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, uccāvacāni pattamaṇḍalāni dhāretabbāni. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, dve pattamaṇḍalāni— tipumayaṁ, sīsamayan”ti. Bahalāni maṇḍalāni na acchupiyanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, likhitun”ti. Valī honti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, makaradantakaṁ chinditun”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū citrāni pattamaṇḍalāni dhārenti rūpakākiṇṇāni bhittikammakatāni. sya:7.18 Tāni rathikāyapi dassentā āhiṇḍanti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, citrāni pattamaṇḍalāni dhāretabbāni rūpakākiṇṇāni bhittikammakatāni. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, pakatimaṇḍalan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū sodakaṁ pattaṁ paṭisāmenti. Patto dussati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, sodako patto paṭisāmetabbo. Yo paṭisāmeyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, otāpetvā pattaṁ paṭisāmetun”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū sodakaṁ pattaṁ otāpenti. vri:90.231 Patto duggandho hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, sodako patto otāpetabbo. Yo otāpeyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, vodakaṁ katvā otāpetvā pattaṁ paṭisāmetun”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū uṇhe pattaṁ nidahanti. Pattassa vaṇṇo dussati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, uṇhe patto nidahitabbo. Yo nidaheyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, muhuttaṁ uṇhe otāpetvā pattaṁ paṭisāmetun”ti. Tena kho pana samayena sambahulā pattā ajjhokāse anādhārā nikkhittā honti. sya:7.19 Vātamaṇḍalikāya āvaṭṭetvā pattā bhijjiṁsu. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, pattādhārakan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū miḍḍhante pattaṁ nikkhipanti. Paripatitvā patto bhijjati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, miḍḍhante patto nikkhipitabbo. Yo nikkhipeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū paribhaṇḍante pattaṁ nikkhipanti. Paripatitvā patto bhijjati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, paribhaṇḍante patto nikkhipitabbo. Yo nikkhipeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū chamāya pattaṁ nikkujjanti. sya:7.20 Oṭṭho ghaṁsiyati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, tiṇasanthārakan”ti. Tiṇasanthārako upacikāhi khajjati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, coḷakan”ti. Coḷakaṁ upacikāhi khajjati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, pattamāḷakan”ti. Pattamāḷako paripatitvā patto bhijjati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, pattakuṇḍolikan”ti. Pattakuṇḍolikāya patto ghaṁsiyati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, pattatthavikan”ti. Aṁsabaddhako na hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, aṁsabaddhakaṁ bandhanasuttakan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū bhittikhilepi nāgadantakepi pattaṁ laggenti. vri:90.232 Paripatitvā patto bhijjati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, patto laggetabbo. Yo laggeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū mañce pattaṁ nikkhipanti, satisammosā nisīdantā ottharitvā pattaṁ bhindenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, mañce patto nikkhipitabbo. Yo nikkhipeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū pīṭhe pattaṁ nikkhipanti, satisammosā nisīdantā ottharitvā pattaṁ bhindenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, pīṭhe patto nikkhipitabbo. Yo nikkhipeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū aṅke pattaṁ nikkhipanti, satisammosā uṭṭhahanti. Paripatitvā patto bhijjati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, aṅke patto nikkhipitabbo. Yo nikkhipeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū chatte pattaṁ nikkhipanti. sya:7.21 Vātamaṇḍalikāya chattaṁ ukkhipiyati paripatitvā patto bhijjati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, chatte patto nikkhipitabbo. Yo nikkhipeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū pattahatthā kavāṭaṁ paṇāmenti. Kavāṭo āvaṭṭitvā patto bhijjati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, pattahatthena kavāṭaṁ paṇāmetabbaṁ. Yo paṇāmeyya, āpatti dukkaṭassā”ti.
Tena kho pana samayena bhikkhū tumbakaṭāhe piṇḍāya caranti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi titthiyā”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, tumbakaṭāhe piṇḍāya caritabbaṁ. Yo careyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū ghaṭikaṭāhe piṇḍāya caranti. vri:90.233 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi titthiyā”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, ghaṭikaṭāhe piṇḍāya caritabbaṁ. Yo careyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu sabbapaṁsukūliko hoti. sya:7.22 So chavasīsassa pattaṁ dhāreti. Aññatarā itthī passitvā bhītā vissaramakāsi— “abhuṁ me pisāco vatāyan”ti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma samaṇā sakyaputtiyā chavasīsassa pattaṁ dhāressanti, seyyathāpi pisācillikā”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, chavasīsassa patto dhāretabbo. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassa. Na ca, bhikkhave, sabbapaṁsukūlikena bhavitabbaṁ. Yo bhaveyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū calakānipi aṭṭhikānipi ucchiṭṭhodakampi pattena nīharanti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “yasmiṁ yevime samaṇā sakyaputtiyā bhuñjanti sova nesaṁ paṭiggaho”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na bhikkhave, calakāni vā aṭṭhikāni vā ucchiṭṭhodakaṁ vā pattena nīharitabbaṁ. Yo nīhareyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, paṭiggahan”ti.
Tena kho pana samayena bhikkhū hatthena vipphāḷetvā cīvaraṁ sibbenti. Cīvaraṁ vilomikaṁ hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, satthakaṁ namatakan”ti. Tena kho pana samayena saṅghassa daṇḍasatthakaṁ uppannaṁ hoti. sya:7.23 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, daṇḍasatthakan”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū uccāvace satthakadaṇḍe dhārenti sovaṇṇamayaṁ rūpiyamayaṁ. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, uccāvacā satthakadaṇḍā dhāretabbā. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, aṭṭhimayaṁ dantamayaṁ visāṇamayaṁ naḷamayaṁ veḷumayaṁ kaṭṭhamayaṁ jatumayaṁ phalamayaṁ lohamayaṁ saṅkhanābhimayan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū kukkuṭapattenapi veḷupesikāyapi cīvaraṁ sibbenti. vri:90.234 Cīvaraṁ dussibbitaṁ hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, sūcin”ti. Sūciyo kaṇṇakitāyo honti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, sūcināḷikan”ti. Sūcināḷikāyapi kaṇṇakitāyo honti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, kiṇṇena pūretun”ti. Kiṇṇepi kaṇṇakitāyo honti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, sattuyā pūretun”ti. Sattuyāpi kaṇṇakitāyo honti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, saritakan”ti. Saritakepi kaṇṇakitāyo honti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, madhusitthakena sāretun”ti. Saritakaṁ paribhijjati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, saritakasipāṭikan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū tattha tattha khilaṁ nikkhaṇitvā sambandhitvā cīvaraṁ sibbenti. sya:7.24 Cīvaraṁ vikaṇṇaṁ hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, kathinaṁ kathinarajjuṁ tattha tattha obandhitvā cīvaraṁ sibbetun”ti. Visame kathinaṁ pattharanti. Kathinaṁ paribhijjati …pe… “na, bhikkhave, visame kathinaṁ pattharitabbaṁ. Yo patthareyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Chamāya kathinaṁ pattharanti. Kathinaṁ paṁsukitaṁ hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, tiṇasanthārakan”ti. Kathinassa anto jīrati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, anuvātaṁ paribhaṇḍaṁ āropetun”ti. Kathinaṁ nappahoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, daṇḍakathinaṁ bidalakaṁ salākaṁ vinandhanarajjuṁ vinandhanasuttaṁ vinandhitvā cīvaraṁ sibbetun”ti. Suttantarikāyo visamā honti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, kaḷimbhakan”ti. Suttā vaṅkā honti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, moghasuttakan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū adhotehi pādehi kathinaṁ akkamanti. Kathinaṁ dussati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, adhotehi pādehi kathinaṁ akkamitabbaṁ. Yo akkameyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū allehi pādehi kathinaṁ akkamanti. sya:7.25 Kathinaṁ dussati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, allehi pādehi kathinaṁ akkamitabbaṁ. Yo akkameyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū saupāhanā kathinaṁ akkamanti. vri:90.235 Kathinaṁ dussati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, saupāhanena kathinaṁ akkamitabbaṁ. Yo akkameyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū cīvaraṁ sibbantā aṅguliyā paṭiggaṇhanti. Aṅguliyo dukkhā honti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, paṭiggahan”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū uccāvace paṭiggahe dhārenti sovaṇṇamayaṁ rūpiyamayaṁ. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, uccāvacā paṭiggahā dhāretabbā. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, aṭṭhimayaṁ …pe… saṅkhanābhimayan”ti. Tena kho pana samayena sūciyopi satthakāpi paṭiggahāpi nassanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, āvesanavitthakan”ti. Āvesanavitthake samākulā honti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, paṭiggahathavikan”ti. Aṁsabaddhako na hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, aṁsabaddhakaṁ bandhanasuttakan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū abbhokāse cīvaraṁ sibbantā sītenapi uṇhenapi kilamanti. sya:7.26 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, kathinasālaṁ kathinamaṇḍapan”ti. Kathinasālā nīcavatthukā hoti, udakena otthariyyati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, uccavatthukaṁ kātun”ti. Cayo paripatati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, cinituṁ tayo caye— iṭṭhakācayaṁ, silācayaṁ, dārucayan”ti. Ārohantā vihaññanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, tayo sopāne— iṭṭhakāsopānaṁ, silāsopānaṁ, dārusopānan”ti. Ārohantā paripatanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ālambanabāhan”ti. Kathinasālāya tiṇacuṇṇaṁ paripatati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ogumphetvā ullittāvalittaṁ kātuṁ— setavaṇṇaṁ kāḷavaṇṇaṁ gerukaparikammaṁ mālākammaṁ latākammaṁ makaradantakaṁ pañcapaṭikaṁ cīvaravaṁsaṁ cīvararajjukan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū cīvaraṁ sibbetvā tattheva kathinaṁ ujjhitvā pakkamanti, undūrehipi upacikāhipi khajjati. vri:90.236 · sya:7.27 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, kathinaṁ saṅgharitun”ti. Kathinaṁ paribhijjati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, goghaṁsikāya kathinaṁ saṅgharitun”ti. Kathinaṁ viniveṭhiyati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, bandhanarajjun”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū kuṭṭepi thambhepi kathinaṁ ussāpetvā pakkamanti. Paripatitvā kathinaṁ bhijjati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, bhittikhile vā nāgadante vā laggetun”ti.
Atha kho bhagavā rājagahe yathābhirantaṁ viharitvā yena vesālī tena cārikaṁ pakkāmi. Tena kho pana samayena bhikkhū sūcikampi satthakampi bhesajjampi pattena ādāya gacchanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, bhesajjatthavikan”ti. Aṁsabaddhako na hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, aṁsabaddhakaṁ bandhanasuttakan”ti. Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu upāhanāyo kāyabandhanena bandhitvā gāmaṁ piṇḍāya pāvisi. Aññataro upāsako taṁ bhikkhuṁ abhivādento upāhanāyo sīsena ghaṭṭeti. So bhikkhu maṅku ahosi. Atha kho so bhikkhu ārāmaṁ gantvā bhikkhūnaṁ etamatthaṁ ārocesi. Bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, upāhanatthavikan”ti. Aṁsabaddhako na hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, aṁsabaddhakaṁ bandhanasuttakan”ti.
Tena kho pana samayena antarāmagge udakaṁ akappiyaṁ hoti. sya:7.28 Parissāvanaṁ na hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, parissāvanan”ti. Coḷakaṁ nappahoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, kaṭacchuparissāvanan”ti. Coḷakaṁ nappahoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, dhammakaraṇan”ti. Tena kho pana samayena dve bhikkhū kosalesu janapade addhānamaggappaṭipannā honti. vri:90.237 · sya:7.29 Eko bhikkhu anācāraṁ ācarati. Dutiyo bhikkhu taṁ bhikkhuṁ etadavoca— “mā, āvuso, evarūpaṁ akāsi. Netaṁ kappatī”ti. So tasmiṁ upanandhi. Atha kho so bhikkhu pipāsāya pīḷito upanaddhaṁ bhikkhuṁ etadavoca— “dehi me, āvuso, parissāvanaṁ, pānīyaṁ pivissāmī”ti. Upanaddho bhikkhu na adāsi. So bhikkhu pipāsāya pīḷito kālamakāsi. Atha kho so bhikkhu ārāmaṁ gantvā bhikkhūnaṁ etamatthaṁ ārocesi. “Kiṁ pana tvaṁ, āvuso, parissāvanaṁ yāciyamāno na adāsī”ti? “Evamāvuso”ti. Ye te bhikkhū appicchā …pe… te ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma bhikkhu parissāvanaṁ yāciyamāno na dassatī”ti. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. Atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe bhikkhusaṅghaṁ sannipātāpetvā taṁ bhikkhuṁ paṭipucchi— “saccaṁ kira tvaṁ, bhikkhu, parissāvanaṁ yāciyamāno na adāsī”ti? “Saccaṁ, bhagavā”ti. Vigarahi buddho bhagavā— “ananucchavikaṁ, moghapurisa, ananulomikaṁ appatirūpaṁ assāmaṇakaṁ akappiyaṁ akaraṇīyaṁ. Kathañhi nāma tvaṁ, moghapurisa, parissāvanaṁ yāciyamāno na dassasi. Netaṁ, moghapurisa, appasannānaṁ vā pasādāya …pe… vigarahitvā …pe… dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “na, bhikkhave, addhānamaggappaṭipannena bhikkhunā parissāvanaṁ yāciyamānena na dātabbaṁ. Yo na dadeyya, āpatti dukkaṭassa. Na ca, bhikkhave, aparissāvanakena addhāno paṭipajjitabbo. Yo paṭipajjeyya, āpatti dukkaṭassa. Sace na hoti parissāvanaṁ vā dhammakaraṇo vā, saṅghāṭikaṇṇopi adhiṭṭhātabbo— iminā parissāvetvā pivissāmī”ti. Atha kho bhagavā anupubbena cārikaṁ caramāno yena vesālī tadavasari. Tatra sudaṁ bhagavā vesāliyaṁ viharati mahāvane kūṭāgārasālāyaṁ. Tena kho pana samayena bhikkhū navakammaṁ karonti. Parissāvanaṁ na sammati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, daṇḍaparissāvanan”ti. Daṇḍaparissāvanaṁ na sammati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, ottharakan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū makasehi ubbāḷhā honti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, makasakuṭikan”ti.
Tena kho pana samayena vesāliyaṁ paṇītānaṁ bhattānaṁ bhattapaṭipāṭi aṭṭhitā hoti. vri:90.238 · sya:7.30 Bhikkhū paṇītāni bhojanāni bhuñjitvā abhisannakāyā honti bahvābādhā. Atha kho jīvako komārabhacco vesāliṁ agamāsi kenacideva karaṇīyena. Addasā kho jīvako komārabhacco bhikkhū abhisannakāye bahvābādhe. Disvāna yena bhagavā tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinno kho jīvako komārabhacco bhagavantaṁ etadavoca— “etarahi, bhante, bhikkhū abhisannakāyā bahvābādhā. Sādhu, bhante, bhagavā bhikkhūnaṁ caṅkamañca jantāgharañca anujānātu. Evaṁ bhikkhū appābādhā bhavissantī”ti. Atha kho bhagavā jīvakaṁ komārabhaccaṁ dhammiyā kathāya sandassesi samādapesi samuttejesi sampahaṁsesi. Atha kho jīvako komārabhacco bhagavatā dhammiyā kathāya sandassito samādapito samuttejito sampahaṁsito uṭṭhāyāsanā bhagavantaṁ abhivādetvā padakkhiṇaṁ katvā pakkāmi. Atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “anujānāmi, bhikkhave, caṅkamañca jantāgharañcā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū visame caṅkame caṅkamanti. sya:7.31 Pādā dukkhā honti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, samaṁ kātun”ti. Caṅkamo nīcavatthuko hoti. Udakena otthariyyati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, uccavatthukaṁ kātun”ti. Cayo paripatati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, cinituṁ tayo caye— iṭṭhakācayaṁ, silācayaṁ, dārucayan”ti. Ārohantā vihaññanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, tayo sopāne— iṭṭhakāsopānaṁ, silāsopānaṁ, dārusopānan”ti. Ārohantā paripatanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ālambanabāhan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū caṅkame caṅkamantā paripatanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, caṅkamanavedikan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū ajjhokāse caṅkamantā sītenapi uṇhenapi kilamanti. vri:90.239 · sya:7.32 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, caṅkamanasālan”ti. Caṅkamanasālāyaṁ tiṇacuṇṇaṁ paripatati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ogumphetvā ullittāvalittaṁ kātuṁ— setavaṇṇaṁ kāḷavaṇṇaṁ gerukaparikammaṁ mālākammaṁ latākammaṁ makaradantakaṁ pañcapaṭikaṁ cīvaravaṁsaṁ cīvararajjun”ti. Jantāgharaṁ nīcavatthukaṁ hoti, udakena otthariyyati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, uccavatthukaṁ kātun”ti. Cayo paripatati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, cinituṁ tayo caye— iṭṭhakācayaṁ, silācayaṁ, dārucayan”ti. Ārohantā vihaññanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, tayo sopāne— iṭṭhakāsopānaṁ, silāsopānaṁ, dārusopānan”ti. Ārohantā paripatanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ālambanabāhan”ti. Jantāgharassa kavāṭaṁ na hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, kavāṭaṁ piṭṭhasaṅghāṭaṁ udukkhalikaṁ uttarapāsakaṁ aggaḷavaṭṭiṁ kapisīsakaṁ sūcikaṁ ghaṭikaṁ tāḷacchiddaṁ āviñchanachiddaṁ āviñchanarajjun”ti. Jantāgharassa kuṭṭapādo jīrati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, maṇḍalikaṁ kātun”ti. Jantāgharassa dhūmanettaṁ na hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, dhūmanettan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū khuddake jantāghare majjhe aggiṭṭhānaṁ karonti. sya:7.33 Upacāro na hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, khuddake jantāghare ekamantaṁ aggiṭṭhānaṁ kātuṁ, mahallake majjhe”ti. Jantāghare aggi mukhaṁ ḍahati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, mukhamattikan”ti. Hatthe mattikaṁ tementi …pe… “anujānāmi, bhikkhave, mattikādoṇikan”ti. Mattikā duggandhā hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, vāsetun”ti. Jantāghare aggi kāyaṁ ḍahati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, udakaṁ atiharitun”ti. Pātiyāpi pattenapi udakaṁ atiharanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, udakaṭṭhānaṁ, udakasarāvakan”ti. Jantāgharaṁ tiṇacchadanaṁ na sedeti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ogumphetvā ullittāvalittaṁ kātun”ti. Jantāgharaṁ cikkhallaṁ hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, santharituṁ tayo santhare— iṭṭhakāsantharaṁ, silāsantharaṁ, dārusantharan”ti. Cikkhallaṁyeva hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, dhovitun”ti. Udakaṁ santiṭṭhati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, udakaniddhamanan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū jantāghare chamāya nisīdanti, gattāni kaṇḍūvanti. vri:90.240 · sya:7.34 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, jantāgharapīṭhan”ti. Tena kho pana samayena jantāgharaṁ aparikkhittaṁ hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, parikkhipituṁ tayo pākāre— iṭṭhakāpākāraṁ, silāpākāraṁ, dārupākāran”ti. Koṭṭhako na hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, koṭṭhakan”ti. Koṭṭhako nīcavatthuko hoti, udakena otthariyyati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, uccavatthukaṁ kātun”ti. Cayo paripatati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, cinituṁ tayo caye— iṭṭhakācayaṁ, silācayaṁ, dārucayan”ti. Ārohantā vihaññanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, tayo sopāne— iṭṭhakāsopānaṁ, silāsopānaṁ, dārusopānan”ti. Ārohantā paripatanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ālambanabāhan”ti. Koṭṭhakassa kavāṭaṁ na hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, kavāṭaṁ piṭṭhasaṅghāṭaṁ udukkhalikaṁ uttarapāsakaṁ aggaḷavaṭṭiṁ kapisīsakaṁ sūcikaṁ ghaṭikaṁ tāḷacchiddaṁ āviñchanachiddaṁ āviñchanarajjun”ti. Koṭṭhake tiṇacuṇṇaṁ paripatati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ogumphetvā ullittāvalittaṁ kātuṁ— setavaṇṇaṁ kāḷavaṇṇaṁ gerukaparikammaṁ mālākammaṁ latākammaṁ makaradantakaṁ pañcapaṭikan”ti. Pariveṇaṁ cikkhallaṁ hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, marumbaṁ upakiritun”ti. Na pariyāpuṇanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, padarasilaṁ nikkhipitun”ti. Udakaṁ santiṭṭhati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, udakaniddhamanan”ti.
Tena kho pana samayena bhikkhū naggā naggaṁ abhivādenti …pe… sya:7.35 naggā naggaṁ abhivādāpenti, naggā naggassa parikammaṁ karonti, naggā naggassa parikammaṁ kārāpenti, naggā naggassa denti, naggā paṭiggaṇhanti, naggā khādanti, naggā bhuñjanti, naggā sāyanti, naggā pivanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, naggena naggo abhivādetabbo …pe… na naggena abhivādetabbaṁ … na naggena naggo abhivādāpetabbo … na naggena abhivādāpetabbaṁ … na naggena naggassa parikammaṁ kātabbaṁ … na naggena naggassa parikammaṁ kārāpetabbaṁ … na naggena naggassa dātabbaṁ … na naggena paṭiggahetabbaṁ … na naggena khāditabbaṁ … na naggena bhuñjitabbaṁ … na naggena sāyitabbaṁ … na naggena pātabbaṁ. Yo piveyya, āpatti dukkaṭassā”ti.
Tena kho pana samayena bhikkhū jantāghare chamāya cīvaraṁ nikkhipanti. Cīvaraṁ paṁsukitaṁ hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, cīvaravaṁsaṁ cīvararajjun”ti. Deve vassante cīvaraṁ ovassati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, jantāgharasālan”ti. Jantāgharasālā nīcavatthukā hoti, udakena otthariyyati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, uccavatthukaṁ kātun”ti. Cayo paripatati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, cinituṁ …pe… ārohantā vihaññanti …pe… ārohantā paripatanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ālambanabāhan”ti. Jantāgharasālāya tiṇacuṇṇaṁ paripatati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ogumphetvā ullittāvalittaṁ kātuṁ …pe… cīvaravaṁsaṁ cīvararajjun”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū jantāgharepi udakepi parikammaṁ kātuṁ kukkuccāyanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, tisso paṭicchādiyo— jantāgharapaṭicchādiṁ, udakapaṭicchādiṁ, vatthapaṭicchādin”ti. Tena kho pana samayena jantāghare udakaṁ na hoti. vri:90.241 · sya:7.36 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, udapānan”ti. Udapānassa kūlaṁ lujjati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, cinituṁ tayo caye— iṭṭhakācayaṁ, silācayaṁ, dārucayan”ti. Udapāno nīcavatthuko hoti, udakena otthariyyati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, uccavatthukaṁ kātun”ti. Cayo paripatati …pe… ārohantā vihaññanti …pe… ārohantā paripatanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ālambanabāhan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū vallikāyapi kāyabandhanenapi udakaṁ vāhenti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, udakavāhanarajjun”ti. Hatthā dukkhā honti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, tulaṁ karakaṭakaṁ cakkavaṭṭakan”ti. Bhājanā bahū bhijjanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, tayo vārake— lohavārakaṁ, dāruvārakaṁ, cammakkhaṇḍan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū ajjhokāse udakaṁ vāhentā sītenapi uṇhenapi kilamanti. sya:7.37 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, udapānasālan”ti. Udapānasālāya tiṇacuṇṇaṁ paripatati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ogumphetvā ullittāvalittaṁ kātuṁ— setavaṇṇaṁ kāḷavaṇṇaṁ gerukaparikammaṁ mālākammaṁ latākammaṁ makaradantakaṁ pañcapaṭikaṁ cīvaravaṁsaṁ cīvararajjun”ti. Udapāno apāruto hoti, tiṇacuṇṇehipi paṁsukehipi okiriyyati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, apidhānan”ti. Udakabhājanaṁ na saṁvijjati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, udakadoṇiṁ udakakaṭāhan”ti.
Tena kho pana samayena bhikkhū ārāme tahaṁ tahaṁ nahāyanti. Ārāmo cikkhallo hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, candanikan”ti. Candanikā pākaṭā hoti. Bhikkhū hiriyanti nahāyituṁ …pe… “anujānāmi, bhikkhave, parikkhipituṁ tayo pākāre— iṭṭhakāpākāraṁ, silāpākāraṁ, dārupākāran”ti. Candanikā cikkhallā hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, santharituṁ tayo santhare— iṭṭhakāsantharaṁ, silāsantharaṁ, dārusantharan”ti. Udakaṁ santiṭṭhati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, udakaniddhamanan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhūnaṁ gattāni sītigatāni honti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ …pe… “anujānāmi, bhikkhave, udakapuñchaniṁ coḷakenapi paccuddharitun”ti. Tena kho pana samayena aññataro upāsako saṅghassa atthāya pokkharaṇiṁ kāretukāmo hoti. vri:90.242 · sya:7.38 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ …pe… “anujānāmi, bhikkhave, pokkharaṇin”ti. Pokkharaṇiyā kūlaṁ lujjati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, cinituṁ tayo caye— iṭṭhakācayaṁ, silācayaṁ, dārucayan”ti. Ārohantā vihaññanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, tayo sopāne— iṭṭhakāsopānaṁ, silāsopānaṁ, dārusopānan”ti. Ārohantā paripatanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ālambanabāhan”ti. Pokkharaṇiyā udakaṁ purāṇaṁ hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, udakamātikaṁ udakaniddhamanan”ti. Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu saṅghassa atthāya nillekhaṁ jantāgharaṁ kattukāmo hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ …pe… “anujānāmi, bhikkhave, nillekhaṁ jantāgharan”ti.
Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū cātumāsaṁ nisīdanena vippavasanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ …pe… “na, bhikkhave, cātumāsaṁ nisīdanena vippavasitabbaṁ. Yo vippavaseyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū pupphābhikiṇṇesu sayanesu sayanti. sya:7.39 Manussā vihāracārikaṁ āhiṇḍantā passitvā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, pupphābhikiṇṇesu sayanesu sayitabbaṁ. Yo sayeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena manussā gandhampi mālampi ādāya ārāmaṁ āgacchanti. Bhikkhū kukkuccāyantā na paṭiggaṇhanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, gandhaṁ gahetvā kavāṭe pañcaṅgulikaṁ dātuṁ, pupphaṁ gahetvā vihāre ekamantaṁ nikkhipitun”ti.
Tena kho pana samayena saṅghassa namatakaṁ uppannaṁ hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, namatakan”ti. Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— “namatakaṁ adhiṭṭhātabbaṁ nu kho udāhu vikappetabban”ti …pe… “na, bhikkhave, namatakaṁ adhiṭṭhātabbaṁ, na vikappetabban”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū āsittakūpadhāne bhuñjanti. vri:90.243 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ …pe… “na, bhikkhave, āsittakūpadhāne bhuñjitabbaṁ. Yo bhuñjeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu gilāno hoti. So bhuñjamāno na sakkoti hatthena pattaṁ sandhāretuṁ. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, maḷorikan”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū ekabhājanepi bhuñjanti …pe… sya:7.40 ekathālakepi pivanti, ekamañcepi tuvaṭṭenti, ekattharaṇāpi tuvaṭṭenti, ekapāvuraṇāpi tuvaṭṭenti, ekattharaṇapāvuraṇāpi tuvaṭṭenti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, ekabhājane bhuñjitabbaṁ …pe… na ekathālake pātabbaṁ … na ekamañce tuvaṭṭitabbaṁ … na ekattharaṇā tuvaṭṭitabbaṁ … na ekapāvuraṇā tuvaṭṭitabbaṁ … na ekattharaṇapāvuraṇā tuvaṭṭitabbaṁ. Yo tuvaṭṭeyya, āpatti dukkaṭassā”ti.
Tena kho pana samayena vaḍḍho licchavī mettiyabhūmajakānaṁ bhikkhūnaṁ sahāyo hoti. vri:90.244 · sya:7.41 Atha kho vaḍḍho licchavī yena mettiyabhūmajakā bhikkhū tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā mettiyabhūmajake bhikkhū etadavoca— “vandāmi, ayyā”ti. Evaṁ vutte, mettiyabhūmajakā bhikkhū nālapiṁsu. Dutiyampi kho vaḍḍho licchavī mettiyabhūmajake bhikkhū etadavoca— “vandāmi, ayyā”ti. Dutiyampi kho mettiyabhūmajakā bhikkhū nālapiṁsu. Tatiyampi kho vaḍḍho licchavī mettiyabhūmajake bhikkhū etadavoca— “vandāmi, ayyā”ti. Tatiyampi kho mettiyabhūmajakā bhikkhū nālapiṁsu. “Kyāhaṁ ayyānaṁ aparajjhāmi, kissa maṁ ayyā nālapantī”ti? “Tathā hi pana tvaṁ, āvuso vaḍḍha, amhe dabbena mallaputtena viheṭhiyamāne ajjhupekkhasī”ti. “Kyāhaṁ, ayyā, karomī”ti? “Sace kho tvaṁ, āvuso vaḍḍha, iccheyyāsi, ajjeva bhagavā āyasmantaṁ dabbaṁ mallaputtaṁ nāsāpeyyā”ti. “Kyāhaṁ, ayyā, karomi, kiṁ mayā sakkā kātun”ti? “Ehi tvaṁ, āvuso vaḍḍha, yena bhagavā tenupasaṅkama, upasaṅkamitvā bhagavantaṁ evaṁ vadehi— ‘idaṁ, bhante, nacchannaṁ nappatirūpaṁ. Yāyaṁ, bhante, disā abhayā anītikā anupaddavā sāyaṁ disā sabhayā saītikā saupaddavā; yato nivātaṁ tato savātaṁ; udakaṁ maññe ādittaṁ; ayyena me dabbena mallaputtena pajāpati dūsitā’”ti. “Evaṁ, ayyā”ti kho vaḍḍho licchavī mettiyabhūmajakānaṁ bhikkhūnaṁ paṭissutvā yena bhagavā tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinno kho vaḍḍho licchavī bhagavantaṁ etadavoca— “idaṁ, bhante, nacchannaṁ nappatirūpaṁ. Yāyaṁ, bhante, disā abhayā anītikā anupaddavā sāyaṁ disā sabhayā saītikā saupaddavā; yato nivātaṁ tato savātaṁ; udakaṁ maññe ādittaṁ; ayyena me dabbena mallaputtena pajāpati dūsitā”ti. Atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe bhikkhusaṅghaṁ sannipātāpetvā āyasmantaṁ dabbaṁ mallaputtaṁ paṭipucchi— sya:7.42 “sarasi tvaṁ, dabba, evarūpaṁ kattā yathāyaṁ vaḍḍho āhā”ti? “Yathā maṁ, bhante, bhagavā jānātī”ti. Dutiyampi kho bhagavā …pe… tatiyampi kho bhagavā āyasmantaṁ dabbaṁ mallaputtaṁ etadavoca— “sarasi tvaṁ, dabba, evarūpaṁ kattā yathāyaṁ vaḍḍho āhā”ti? “Yathā maṁ, bhante, bhagavā jānātī”ti. “Na kho, dabba, dabbā evaṁ nibbeṭhenti. Sace tayā kataṁ, katanti vadehi; sace akataṁ, akatanti vadehī”ti. “Yato ahaṁ, bhante, jāto nābhijānāmi supinantenapi methunaṁ dhammaṁ paṭisevitā, pageva jāgaro”ti. Atha kho bhagavā bhikkhū āmantesi— “tena hi, bhikkhave, saṅgho vaḍḍhassa licchavissa pattaṁ nikkujjatu, asambhogaṁ saṅghena karotu. Aṭṭhahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatassa upāsakassa patto nikkujjitabbo— sya:7.43 bhikkhūnaṁ alābhāya parisakkati, bhikkhūnaṁ anatthāya parisakkati, bhikkhūnaṁ avāsāya parisakkati, bhikkhū akkosati paribhāsati, bhikkhū bhikkhūhi bhedeti, buddhassa avaṇṇaṁ bhāsati, dhammassa avaṇṇaṁ bhāsati, saṅghassa avaṇṇaṁ bhāsati. Anujānāmi, bhikkhave, imehi aṭṭhahaṅgehi samannāgatassa upāsakassa pattaṁ nikkujjituṁ. Evañca pana, bhikkhave, nikkujjitabbo. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Vaḍḍho licchavī āyasmantaṁ dabbaṁ mallaputtaṁ amūlikāya sīlavipattiyā anuddhaṁseti. Yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho vaḍḍhassa licchavissa pattaṁ nikkujjeyya, asambhogaṁ saṅghena kareyya. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. vri:90.245 Vaḍḍho licchavī āyasmantaṁ dabbaṁ mallaputtaṁ amūlikāya sīlavipattiyā anuddhaṁseti. Saṅgho vaḍḍhassa licchavissa pattaṁ nikkujjati, asambhogaṁ saṅghena karoti. Yassāyasmato khamati vaḍḍhassa licchavissa pattassa nikkujjanā, asambhogaṁ saṅghena karaṇaṁ, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Nikkujjito saṅghena vaḍḍhassa licchavissa patto, asambhogo saṅghena. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’”ti. Atha kho āyasmā ānando pubbaṇhasamayaṁ nivāsetvā pattacīvaramādāya yena vaḍḍhassa licchavissa nivesanaṁ tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā vaḍḍhaṁ licchaviṁ etadavoca— sya:7.44 “saṅghena te, āvuso vaḍḍha, patto nikkujjito. Asambhogosi saṅghenā”ti. Atha kho vaḍḍho licchavī— saṅghena kira me patto nikkujjito, asambhogomhi kira saṅghenāti— tattheva mucchito papato. Atha kho vaḍḍhassa licchavissa mittāmaccā ñātisālohitā vaḍḍhaṁ licchaviṁ etadavocuṁ— “alaṁ, āvuso vaḍḍha, mā soci, mā paridevi. Mayaṁ bhagavantaṁ pasādessāma bhikkhusaṅghañcā”ti. Atha kho vaḍḍho licchavī saputtadāro samittāmacco sañātisālohito allavattho allakeso yena bhagavā tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā bhagavato pādesu sirasā nipatitvā bhagavantaṁ etadavoca— “accayo maṁ, bhante, accagamā yathābālaṁ yathāmūḷhaṁ yathāakusalaṁ, yohaṁ ayyaṁ dabbaṁ mallaputtaṁ amūlikāya sīlavipattiyā anuddhaṁsesiṁ. Tassa me, bhante, bhagavā accayaṁ accayato paṭiggaṇhātu āyatiṁ saṁvarāyā”ti. “Taggha tvaṁ, āvuso vaḍḍha, accayo accagamā yathābālaṁ yathāmūḷhaṁ yathāakusalaṁ, yaṁ tvaṁ dabbaṁ mallaputtaṁ amūlikāya sīlavipattiyā anuddhaṁsesi. Yato ca kho tvaṁ, āvuso vaḍḍha, accayaṁ accayato disvā yathādhammaṁ paṭikarosi, taṁ te mayaṁ paṭiggaṇhāma. Vuḍḍhihesā, āvuso vaḍḍha, ariyassa vinaye yo accayaṁ accayato disvā yathādhammaṁ paṭikaroti, āyatiṁ saṁvaraṁ āpajjatī”ti. Atha kho bhagavā bhikkhū āmantesi— “tena hi, bhikkhave, saṅgho vaḍḍhassa licchavissa pattaṁ ukkujjatu, sambhogaṁ saṅghena karotu. Aṭṭhahi, bhikkhave, aṅgehi samannāgatassa upāsakassa patto ukkujjitabbo— vri:90.246 · sya:7.45 na bhikkhūnaṁ alābhāya parisakkati, na bhikkhūnaṁ anatthāya parisakkati, na bhikkhūnaṁ avāsāya parisakkati, na bhikkhū akkosati paribhāsati, na bhikkhū bhikkhūhi bhedeti, na buddhassa avaṇṇaṁ bhāsati, na dhammassa avaṇṇaṁ bhāsati, na saṅghassa avaṇṇaṁ bhāsati. Anujānāmi, bhikkhave, imehi aṭṭhahaṅgehi samannāgatassa upāsakassa pattaṁ ukkujjituṁ. Evañca pana, bhikkhave, ukkujjitabbo. Tena, bhikkhave, vaḍḍhena licchavinā saṅghaṁ upasaṅkamitvā ekaṁsaṁ uttarāsaṅgaṁ karitvā bhikkhūnaṁ pāde vanditvā ukkuṭikaṁ nisīditvā añjaliṁ paggahetvā evamassa vacanīyo— ‘saṅghena me, bhante, patto nikkujjito, asambhogomhi saṅghena. Sohaṁ, bhante, sammā vattāmi, lomaṁ pātemi, netthāraṁ vattāmi, saṅghaṁ pattukkujjanaṁ yācāmī’ti. Dutiyampi yācitabbo. Tatiyampi yācitabbo. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. Saṅghena vaḍḍhassa licchavissa patto nikkujjito, asambhogo saṅghena. So sammā vattati, lomaṁ pāteti, netthāraṁ vattati, saṅghaṁ pattukkujjanaṁ yācati. Yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho vaḍḍhassa licchavissa pattaṁ ukkujjeyya, sambhogaṁ saṅghena kareyya. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. sya:7.46 Saṅghena vaḍḍhassa licchavissa patto nikkujjito, asambhogo saṅghena. So sammā vattati, lomaṁ pāteti, netthāraṁ vattati, saṅghaṁ pattukkujjanaṁ yācati. Saṅgho vaḍḍhassa licchavissa pattaṁ ukkujjati, sambhogaṁ saṅghena karoti. Yassāyasmato khamati vaḍḍhassa licchavissa pattassa ukkujjanā, sambhogaṁ saṅghena karaṇaṁ, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Ukkujjito saṅghena vaḍḍhassa licchavissa patto, sambhogo saṅghena. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’”ti.
Atha kho bhagavā vesāliyaṁ yathābhirantaṁ viharitvā yena bhaggā tena cārikaṁ pakkāmi. vri:90.247 · sya:7.47 Anupubbena cārikaṁ caramāno yena bhaggā tadavasari. Tatra sudaṁ bhagavā bhaggesu viharati susumāragire bhesakaḷāvane migadāye. Tena kho pana samayena bodhissa rājakumārassa kokanado nāma pāsādo acirakārito hoti, anajjhāvuttho samaṇena vā brāhmaṇena vā kenaci vā manussabhūtena. Atha kho bodhi rājakumāro sañcikāputtaṁ māṇavaṁ āmantesi— “ehi tvaṁ, samma sañcikāputta, yena bhagavā tenupasaṅkama, upasaṅkamitvā mama vacanena bhagavato pāde sirasā vanda; appābādhaṁ appātaṅkaṁ lahuṭṭhānaṁ balaṁ phāsuvihāraṁ puccha— ‘bodhi, bhante, rājakumāro bhagavato pāde sirasā vandati, appābādhaṁ appātaṅkaṁ lahuṭṭhānaṁ balaṁ phāsuvihāraṁ pucchatī’ti. Evañca vadehi— ‘adhivāsetu kira, bhante, bhagavā bodhissa rājakumārassa svātanāya bhattaṁ saddhiṁ bhikkhusaṅghenā’”ti. “Evaṁ, bho”ti kho sañcikāputto māṇavo bodhissa rājakumārassa paṭissutvā yena bhagavā tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā bhagavatā saddhiṁ sammodi, sammodanīyaṁ kathaṁ sāraṇīyaṁ vītisāretvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinno kho sañcikāputto māṇavo bhagavantaṁ etadavoca— “bodhi kho rājakumāro bhoto gotamassa pāde sirasā vandati, appābādhaṁ appātaṅkaṁ lahuṭṭhānaṁ balaṁ phāsuvihāraṁ pucchati. Evañca vadeti— ‘adhivāsetu kira bhavaṁ gotamo bodhissa rājakumārassa svātanāya bhattaṁ saddhiṁ bhikkhusaṅghenā’”ti. Adhivāsesi bhagavā tuṇhībhāvena. Atha kho sañcikāputto māṇavo bhagavato adhivāsanaṁ viditvā uṭṭhāyāsanā yena bodhi rājakumāro tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā bodhiṁ rājakumāraṁ etadavoca— “avocumha kho mayaṁ bhoto vacanena taṁ bhavantaṁ gotamaṁ— ‘bodhi kho rājakumāro bhoto gotamassa pāde sirasā vandati, appābādhaṁ appātaṅkaṁ lahuṭṭhānaṁ balaṁ phāsuvihāraṁ pucchati. Evañca vadeti— adhivāsetu kira bhavaṁ gotamo bodhissa rājakumārassa svātanāya bhattaṁ saddhiṁ bhikkhusaṅghenā’ti. Adhivutthañca pana samaṇena gotamenā”ti. Atha kho bodhi rājakumāro tassā rattiyā accayena paṇītaṁ khādanīyaṁ bhojanīyaṁ paṭiyādāpetvā, kokanadañca pāsādaṁ odātehi dussehi santharāpetvā yāva pacchimasopānakaḷevarā, sañcikāputtaṁ māṇavaṁ āmantesi— sya:7.48 “ehi tvaṁ, samma sañcikāputta, yena bhagavā tenupasaṅkama, upasaṅkamitvā bhagavato kālaṁ ārocehi— ‘kālo, bhante, niṭṭhitaṁ bhattan’”ti. “Evaṁ, bho”ti kho sañcikāputto māṇavo bodhissa rājakumārassa paṭissutvā yena bhagavā tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā bhagavato kālaṁ ārocesi— “kālo, bho gotama, niṭṭhitaṁ bhattan”ti. Atha kho bhagavā pubbaṇhasamayaṁ nivāsetvā pattacīvaramādāya yena bodhissa rājakumārassa nivesanaṁ tenupasaṅkami. vri:90.248 · sya:7.49 Tena kho pana samayena bodhi rājakumāro bahidvārakoṭṭhake ṭhito hoti, bhagavantaṁ āgamayamāno. Addasā kho bodhi rājakumāro bhagavantaṁ dūratova āgacchantaṁ. Disvāna tato paccuggantvā bhagavantaṁ abhivādetvā purekkhatvā yena kokanado pāsādo tenupasaṅkami. Atha kho bhagavā pacchimasopānakaḷevaraṁ nissāya aṭṭhāsi. Atha kho bodhi rājakumāro bhagavantaṁ etadavoca— “akkamatu, bhante, bhagavā dussāni, akkamatu sugato dussāni, yaṁ mama assa dīgharattaṁ hitāya sukhāyā”ti. Evaṁ vutte, bhagavā tuṇhī ahosi. Dutiyampi kho …pe… tatiyampi kho bodhi rājakumāro bhagavantaṁ etadavoca— “akkamatu, bhante, bhagavā dussāni, akkamatu sugato dussāni, yaṁ mama assa dīgharattaṁ hitāya sukhāyā”ti. Atha kho bhagavā āyasmantaṁ ānandaṁ apalokesi. Atha kho āyasmā ānando bodhiṁ rājakumāraṁ etadavoca— “saṁharantu, rājakumāra, dussāni. Na bhagavā celapaṭikaṁ akkamissati pacchimaṁ janataṁ tathāgato anukampatī”ti. Atha kho bodhi rājakumāro dussāni saṁharāpetvā uparikokanade pāsāde āsanaṁ paññapesi. Atha kho bhagavā kokanadaṁ pāsādaṁ abhiruhitvā paññatte āsane nisīdi saddhiṁ bhikkhusaṅghena. Atha kho bodhi rājakumāro buddhappamukhaṁ bhikkhusaṅghaṁ paṇītena khādanīyena bhojanīyena sahatthā santappetvā sampavāretvā, bhagavantaṁ bhuttāviṁ onītapattapāṇiṁ, ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinnaṁ kho bodhiṁ rājakumāraṁ bhagavā dhammiyā kathāya sandassetvā samādapetvā samuttejetvā sampahaṁsetvā uṭṭhāyāsanā pakkāmi. Atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “na, bhikkhave, celapaṭikā akkamitabbā. Yo akkameyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññatarā itthī apagatagabbhā bhikkhū nimantetvā dussaṁ paññapetvā etadavoca— sya:7.50 “akkamatha, bhante, dussan”ti. Bhikkhū kukkuccāyantā na akkamanti. “Akkamatha, bhante, dussaṁ maṅgalatthāyā”ti. Bhikkhū kukkuccāyantā na akkamiṁsu. Atha kho sā itthī ujjhāyati khiyyati vipāceti— “kathañhi nāma ayyā maṅgalatthāya yāciyamānā celapaṭikaṁ na akkamissantī”ti. Assosuṁ kho bhikkhū tassā itthiyā ujjhāyantiyā khiyyantiyā vipācentiyā. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Gihī, bhikkhave, maṅgalikā. Anujānāmi, bhikkhave, gihīnaṁ maṅgalatthāya yāciyamānena celapaṭikaṁ akkamitun”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū dhotapādakaṁ akkamituṁ kukkuccāyanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, dhotapādakaṁ akkamitun”ti. Dutiyabhāṇavāro niṭṭhito.
Atha kho bhagavā bhaggesu yathābhirantaṁ viharitvā yena sāvatthi tena cārikaṁ pakkāmi. vri:90.249 · sya:7.51 Anupubbena cārikaṁ caramāno yena sāvatthi tadavasari. Tatra sudaṁ bhagavā sāvatthiyaṁ viharati jetavane anāthapiṇḍikassa ārāme. Atha kho visākhā migāramātā ghaṭakañca katakañca sammajjaniñca ādāya yena bhagavā tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinnā kho visākhā migāramātā bhagavantaṁ etadavoca— “paṭiggaṇhātu me, bhante, bhagavā ghaṭakañca katakañca sammajjaniñca, yaṁ mama assa dīgharattaṁ hitāya sukhāyā”ti. Paṭiggahesi bhagavā ghaṭakañca sammajjaniñca. Na bhagavā katakaṁ paṭiggahesi. Atha kho bhagavā visākhaṁ migāramātaraṁ dhammiyā kathāya sandassesi samādapesi samuttejesi sampahaṁsesi. Atha kho visākhā migāramātā bhagavatā dhammiyā kathāya sandassitā samādapitā samuttejitā sampahaṁsitā uṭṭhāyāsanā bhagavantaṁ abhivādetvā padakkhiṇaṁ katvā pakkāmi. Atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “anujānāmi, bhikkhave, ghaṭakañca sammajjaniñca. Na, bhikkhave, katakaṁ paribhuñjitabbaṁ. Yo paribhuñjeyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, tisso pādaghaṁsaniyo— sakkharaṁ, kathalaṁ, samuddapheṇakan”ti. Atha kho visākhā migāramātā vidhūpanañca tālavaṇṭañca ādāya yena bhagavā tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinnā kho visākhā migāramātā bhagavantaṁ etadavoca— “paṭiggaṇhātu me, bhante, bhagavā vidhūpanañca tālavaṇṭañca, yaṁ mama assa dīgharattaṁ hitāya sukhāyā”ti. Paṭiggahesi bhagavā vidhūpanañca tālavaṇṭañca. Atha kho bhagavā visākhaṁ migāramātaraṁ dhammiyā kathāya sandassesi samādapesi samuttejesi sampahaṁsesi …pe… sya:7.52 padakkhiṇaṁ katvā pakkāmi. Atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “anujānāmi, bhikkhave, vidhūpanañca tālavaṇṭañcā”ti.
Tena kho pana samayena saṅghassa makasabījanī uppannā hoti. vri:90.250 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, makasabījanin”ti. Cāmaribījanī uppannā hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, cāmaribījanī dhāretabbā. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, tisso bījaniyo— vākamayaṁ, usīramayaṁ, morapiñchamayan”ti. Tena kho pana samayena saṅghassa chattaṁ uppannaṁ hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, chattan”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū chattappaggahitā āhiṇḍanti. sya:7.53 Tena kho pana samayena aññataro upāsako sambahulehi ājīvakasāvakehi saddhiṁ uyyānaṁ agamāsi. Addasāsuṁ kho te ājīvakasāvakā chabbaggiye bhikkhū dūratova chattappaggahite āgacchante. Disvāna taṁ upāsakaṁ etadavocuṁ— “ete kho ayyā tumhākaṁ bhadantā chattappaggahitā āgacchanti, seyyathāpi gaṇakamahāmattā”ti. “Nāyyā ete bhikkhū, paribbājakā”ti. “Bhikkhū na bhikkhū”ti abbhutaṁ akaṁsu. Atha kho so upāsako upagate sañjānitvā ujjhāyati khiyyati vipāceti— “kathañhi nāma bhadantā chattappaggahitā āhiṇḍissantī”ti. Assosuṁ kho bhikkhū tassa upāsakassa ujjhāyantassa khiyyantassa vipācentassa. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Saccaṁ kira, bhikkhave …pe… “saccaṁ, bhagavā”ti …pe… vigarahitvā …pe… dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “na, bhikkhave, chattaṁ dhāretabbaṁ. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu gilāno hoti. Tassa bhikkhuno vinā chattaṁ na phāsu hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, gilānassa chattaṁ dhāretun”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū— gilānasseva bhagavatā chattaṁ anuññātaṁ no agilānassāti— ārāme ārāmūpacāre chattaṁ dhāretuṁ kukkuccāyanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, agilānenapi ārāme ārāmūpacāre chattaṁ dhāretun”ti.
Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu sikkāya pattaṁ uṭṭitvā daṇḍe ālaggetvā vikāle aññatarena gāmadvārena atikkamati. vri:90.251 · sya:7.54 Manussā— “esayyo coro gacchati, asissa vijjotalatī”ti anupatitvā gahetvā sañjānitvā muñciṁsu. Atha kho so bhikkhu ārāmaṁ gantvā bhikkhūnaṁ etamatthaṁ ārocesi. “Kiṁ pana tvaṁ, āvuso, daṇḍasikkaṁ dhāresī”ti? “Evamāvuso”ti. Ye te bhikkhū appicchā …pe… te ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma bhikkhu daṇḍasikkaṁ dhāressasī”ti. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ …pe… “saccaṁ, bhagavā”ti …pe… vigarahitvā …pe… dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “na, bhikkhave, daṇḍasikkā dhāretabbā. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu gilāno hoti, na sakkoti vinā daṇḍena āhiṇḍituṁ. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, gilānassa bhikkhuno daṇḍasammutiṁ dātuṁ. Evañca pana, bhikkhave, dātabbā. Tena gilānena bhikkhunā saṅghaṁ upasaṅkamitvā ekaṁsaṁ uttarāsaṅgaṁ karitvā vuḍḍhānaṁ bhikkhūnaṁ pāde vanditvā ukkuṭikaṁ nisīditvā añjaliṁ paggahetvā evamassa vacanīyo— ‘ahaṁ, bhante, gilāno; na sakkomi vinā daṇḍena āhiṇḍituṁ. Sohaṁ, bhante, saṅghaṁ daṇḍasammutiṁ yācāmī’ti. Dutiyampi yācitabbā. Tatiyampi yācitabbā. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. sya:7.55 Ayaṁ itthannāmo bhikkhu gilāno, na sakkoti vinā daṇḍena āhiṇḍituṁ. So saṅghaṁ daṇḍasammutiṁ yācati. Yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho itthannāmassa bhikkhuno daṇḍasammutiṁ dadeyya. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. Ayaṁ itthannāmo bhikkhu gilāno, na sakkoti vinā daṇḍena āhiṇḍituṁ. So saṅghaṁ daṇḍasammutiṁ yācati. Saṅgho itthannāmassa bhikkhuno daṇḍasammutiṁ deti. Yassāyasmato khamati itthannāmassa bhikkhuno daṇḍasammutiyā dānaṁ, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Dinnā saṅghena itthannāmassa bhikkhuno daṇḍasammuti. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’”ti. Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu gilāno hoti, na sakkoti vinā sikkāya pattaṁ pariharituṁ. vri:90.252 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, gilānassa bhikkhuno sikkāsammutiṁ dātuṁ. Evañca pana, bhikkhave, dātabbā. Tena gilānena bhikkhunā saṅghaṁ upasaṅkamitvā ekaṁsaṁ uttarāsaṅgaṁ karitvā vuḍḍhānaṁ bhikkhūnaṁ pāde vanditvā ukkuṭikaṁ nisīditvā añjaliṁ paggahetvā evamassa vacanīyo— ‘ahaṁ, bhante, gilāno; na sakkomi vinā sikkāya pattaṁ pariharituṁ. Sohaṁ, bhante, saṅghaṁ sikkāsammutiṁ yācāmī’ti. Dutiyampi yācitabbā. Tatiyampi yācitabbā. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. sya:7.56 Ayaṁ itthannāmo bhikkhu gilāno, na sakkoti vinā sikkāya pattaṁ pariharituṁ. So saṅghaṁ sikkāsammutiṁ yācati. Yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho itthannāmassa bhikkhuno sikkāsammutiṁ dadeyya. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. Ayaṁ itthannāmo bhikkhu gilāno, na sakkoti vinā sikkāya pattaṁ pariharituṁ. So saṅghaṁ sikkāsammutiṁ yācati. Saṅgho itthannāmassa bhikkhuno sikkāsammutiṁ deti. Yassāyasmato khamati itthannāmassa bhikkhuno sikkāsammutiyā dānaṁ, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Dinnā saṅghena itthannāmassa bhikkhuno sikkāsammuti. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’”ti. Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu gilāno hoti, na sakkoti vinā daṇḍena āhiṇḍituṁ, na sakkoti vinā sikkāya pattaṁ pariharituṁ. sya:7.57 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, gilānassa bhikkhuno daṇḍasikkāsammutiṁ dātuṁ. Evañca pana, bhikkhave, dātabbā. Tena gilānena bhikkhunā saṅghaṁ upasaṅkamitvā ekaṁsaṁ uttarāsaṅgaṁ karitvā vuḍḍhānaṁ bhikkhūnaṁ pāde vanditvā ukkuṭikaṁ nisīditvā añjaliṁ paggahetvā evamassa vacanīyo— ‘ahaṁ, bhante, gilāno; na sakkomi vinā daṇḍena āhiṇḍituṁ; na sakkomi vinā sikkāya pattaṁ pariharituṁ. Sohaṁ, bhante, saṅghaṁ daṇḍasikkāsammutiṁ yācāmī’ti. Dutiyampi yācitabbā. Tatiyampi yācitabbā. Byattena bhikkhunā paṭibalena saṅgho ñāpetabbo— ‘Suṇātu me, bhante, saṅgho. vri:90.253 Ayaṁ itthannāmo bhikkhu gilāno, na sakkoti vinā daṇḍena āhiṇḍituṁ, na sakkoti vinā sikkāya pattaṁ pariharituṁ. So saṅghaṁ daṇḍasikkāsammutiṁ yācati. Yadi saṅghassa pattakallaṁ, saṅgho itthannāmassa bhikkhuno daṇḍasikkāsammutiṁ dadeyya. Esā ñatti. Suṇātu me, bhante, saṅgho. Ayaṁ itthannāmo bhikkhu gilāno na sakkoti vinā daṇḍena āhiṇḍituṁ, na sakkoti vinā sikkāya pattaṁ pariharituṁ. So saṅghaṁ daṇḍasikkāsammutiṁ yācati. Saṅgho itthannāmassa bhikkhuno daṇḍasikkāsammutiṁ deti. Yassāyasmato khamati itthannāmassa bhikkhuno daṇḍasikkāsammutiyā dānaṁ, so tuṇhassa; yassa nakkhamati, so bhāseyya. Dinnā saṅghena itthannāmassa bhikkhuno daṇḍasikkāsammuti. Khamati saṅghassa, tasmā tuṇhī, evametaṁ dhārayāmī’”ti.
Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu romanthako hoti. sya:7.58 So romanthitvā romanthitvā ajjhoharati. Bhikkhū ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “vikālāyaṁ bhikkhu bhojanaṁ bhuñjatī”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Eso, bhikkhave, bhikkhu aciraṅgoyoniyā cuto. Anujānāmi, bhikkhave, romanthakassa romanthanaṁ. Na ca, bhikkhave, bahimukhadvāraṁ nīharitvā ajjhoharitabbaṁ. Yo ajjhohareyya, yathādhammo kāretabbo”ti.
Tena kho pana samayena aññatarassa pūgassa saṅghabhattaṁ hoti. Bhattagge bahusitthāni pakiriyiṁsu. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma samaṇā sakyaputtiyā odane diyyamāne na sakkaccaṁ paṭiggahessanti, ekamekaṁ sitthaṁ kammasatena niṭṭhāyatī”ti. Assosuṁ kho bhikkhū tesaṁ manussānaṁ ujjhāyantānaṁ khiyyantānaṁ vipācentānaṁ. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, yaṁ diyyamānaṁ patati, taṁ sāmaṁ gahetvā paribhuñjituṁ. Pariccattaṁ taṁ, bhikkhave, dāyakehī”ti.
Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu dīghehi nakhehi piṇḍāya carati. vri:90.254 · sya:7.59 Aññatarā itthī passitvā taṁ bhikkhuṁ etadavoca— “ehi, bhante, methunaṁ dhammaṁ paṭisevā”ti. “Alaṁ, bhagini, netaṁ kappatī”ti. “Sace kho tvaṁ, bhante, nappaṭisevissasi, idānāhaṁ attano nakhehi gattāni vilikhitvā kuppaṁ karissāmi— ayaṁ maṁ bhikkhu vippakarotī”ti. “Pajānāhi tvaṁ, bhaginī”ti. Atha kho sā itthī attano nakhehi gattāni vilikhitvā kuppaṁ akāsi— “ayaṁ maṁ bhikkhu vippakarotī”ti. Manussā upadhāvitvā taṁ bhikkhuṁ aggahesuṁ. Addasāsuṁ kho te manussā tassā itthiyā nakhe chavimpi lohitampi. Disvāna— “imissāyeva itthiyā idaṁ kammaṁ, akārako bhikkhū”ti— taṁ bhikkhuṁ muñciṁsu. Atha kho so bhikkhu ārāmaṁ gantvā bhikkhūnaṁ etamatthaṁ ārocesi. “Kiṁ pana tvaṁ, āvuso, dīghe nakhe dhāresī”ti? “Evamāvuso”ti. Ye te bhikkhū appicchā …pe… te ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma bhikkhu dīghe nakhe dhāressasī”ti. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, dīghā nakhā dhāretabbā. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū nakhenapi nakhaṁ chindanti, mukhenapi nakhaṁ chindanti, kuṭṭepi ghaṁsanti. Aṅguliyo dukkhā honti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, nakhacchedanan”ti. Salohitaṁ nakhaṁ chindanti. Aṅguliyo dukkhā honti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, maṁsappamāṇena nakhaṁ chinditun”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū vīsatimaṭṭhaṁ kārāpenti. sya:7.60 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, vīsatimaṭṭhaṁ kārāpetabbaṁ. Yo kārāpeyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, malamattaṁ apakaḍḍhitun”ti. Tena kho pana samayena bhikkhūnaṁ kesā dīghā honti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Ussahanti pana, bhikkhave, bhikkhū aññamaññaṁ kese oropetun”ti? “Ussahanti, bhagavā”ti. Atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe bhikkhusaṅghaṁ sannipātāpetvā …pe… bhikkhū āmantesi— “anujānāmi, bhikkhave, khuraṁ khurasilaṁ khurasipāṭikaṁ namatakaṁ sabbaṁ khurabhaṇḍan”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū massuṁ kappāpenti …pe… vri:90.255 massuṁ vaḍḍhāpenti … golomikaṁ kārāpenti … caturassakaṁ kārāpenti … parimukhaṁ kārāpenti … aḍḍhadukaṁ kārāpenti … dāṭhikaṁ ṭhapenti … sambādhe lomaṁ saṁharāpenti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, massu kappāpetabbaṁ …pe… na massu vaḍḍhāpetabbaṁ … na golomikaṁ kārāpetabbaṁ … na caturassakaṁ kārāpetabbaṁ … na parimukhaṁ kārāpetabbaṁ … na aḍḍhadukaṁ kārāpetabbaṁ … na dāṭhikā ṭhapetabbā … na sambādhe lomaṁ saṁharāpetabbaṁ. Yo saṁharāpeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññatarassa bhikkhuno sambādhe vaṇo hoti. sya:7.61 Bhesajjaṁ na santiṭṭhati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, ābādhappaccayā sambādhe lomaṁ saṁharāpetun”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū kattarikāya kese chedāpenti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, kattarikāya kesā chedāpetabbā. Yo chedāpeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññatarassa bhikkhuno sīse vaṇo hoti, na sakkoti khurena kese oropetuṁ. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, ābādhappaccayā kattarikāya kese chedāpetun”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū dīghāni nāsikālomāni dhārenti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi pisācillikā”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, dīghaṁ nāsikālomaṁ dhāretabbaṁ. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū sakkharikāyapi madhusitthakenapi nāsikālomaṁ gāhāpenti. Nāsikā dukkhā honti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, saṇḍāsan”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū palitaṁ gāhāpenti. sya:7.62 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, palitaṁ gāhāpetabbaṁ. Yo gāhāpeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññatarassa bhikkhuno kaṇṇagūthakehi kaṇṇā thakitā honti. vri:90.256 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, kaṇṇamalaharaṇin”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū uccāvacā kaṇṇamalaharaṇiyo dhārenti sovaṇṇamayaṁ rūpiyamayaṁ. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, uccāvacā kaṇṇamalaharaṇiyo dhāretabbā. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassāti. Anujānāmi, bhikkhave, aṭṭhimayaṁ dantamayaṁ visāṇamayaṁ naḷamayaṁ veḷumayaṁ kaṭṭhamayaṁ jatumayaṁ phalamayaṁ lohamayaṁ saṅkhanābhimayan”ti.
Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū bahuṁ lohabhaṇḍaṁ kaṁsabhaṇḍaṁ sannicayaṁ karonti. sya:7.63 Manussā vihāracārikaṁ āhiṇḍantā passitvā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma samaṇā sakyaputtiyā bahuṁ lohabhaṇḍaṁ kaṁsabhaṇḍaṁ sannicayaṁ karissanti, seyyathāpi kaṁsapattharikā”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, bahuṁ lohabhaṇḍaṁ kaṁsabhaṇḍaṁ sannicayo kātabbo. Yo kareyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū añjanimpi añjanisalākampi kaṇṇamalaharaṇimpi bandhanamattampi kukkuccāyanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, añjaniṁ añjanisalākaṁ kaṇṇamalaharaṇiṁ bandhanamattan”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū saṅghāṭipallatthikāya nisīdanti. Saṅghāṭiyā pattā lujjanti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, saṅghāṭipallatthikāya nisīditabbaṁ. Yo nisīdeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu gilāno hoti. Tassa vinā āyogena na phāsu hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, āyogan”ti. Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— “kathaṁ nu kho āyogo kātabbo”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, tantakaṁ vemaṁ kavaṭaṁ salākaṁ sabbaṁ tantabhaṇḍakan”ti.
Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu akāyabandhano gāmaṁ piṇḍāya pāvisi. vri:90.257 · sya:7.64 Tassa rathikāya antaravāsako pabhassittha. Manussā ukkuṭṭhimakaṁsu. So bhikkhu maṅku ahosi. Atha kho so bhikkhu ārāmaṁ gantvā bhikkhūnaṁ etamatthaṁ ārocesi. Bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, akāyabandhanena gāmo pavisitabbo. Yo paviseyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, kāyabandhanan”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū uccāvacāni kāyabandhanāni dhārenti— kalābukaṁ, deḍḍubhakaṁ, murajaṁ, maddavīṇaṁ. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, uccāvacāni kāyabandhanāni dhāretabbāni— kalābukaṁ, deḍḍubhakaṁ, murajaṁ, maddavīṇaṁ. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, dve kāyabandhanāni— paṭṭikaṁ, sūkarantakan”ti. Kāyabandhanassa dasā jīranti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, murajaṁ maddavīṇan”ti. Kāyabandhanassa anto jīrati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, sobhaṇaṁ guṇakan”ti. Kāyabandhanassa pavananto jīrati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, vidhan”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū uccāvace vidhe dhārenti sovaṇṇamayaṁ rūpiyamayaṁ. sya:7.65 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, uccāvacā vidhā dhāretabbā. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, aṭṭhimayaṁ …pe… saṅkhanābhimayaṁ suttamayan”ti. Tena kho pana samayena āyasmā ānando lahukā saṅghāṭiyo pārupitvā gāmaṁ piṇḍāya pāvisi. Vātamaṇḍalikāya saṅghāṭiyo ukkhipiyiṁsu. Atha kho āyasmā ānando ārāmaṁ gantvā bhikkhūnaṁ etamatthaṁ ārocesi. Bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, gaṇṭhikaṁ pāsakan”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū uccāvacā gaṇṭhikāyo dhārenti sovaṇṇamayaṁ rūpiyamayaṁ. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, uccāvacā gaṇṭhikā dhāretabbā. Yo dhāreyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, aṭṭhimayaṁ dantamayaṁ visāṇamayaṁ naḷamayaṁ veḷumayaṁ kaṭṭhamayaṁ jatumayaṁ phalamayaṁ lohamayaṁ saṅkhanābhimayaṁ suttamayan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū gaṇṭhikampi pāsakampi cīvare appenti. vri:90.258 · sya:7.66 Cīvaraṁ jīrati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, gaṇṭhikaphalakaṁ pāsakaphalakan”ti. Gaṇṭhikaphalakampi pāsakaphalakampi ante appenti. Koṭṭo vivariyati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, gaṇṭhikaphalakaṁ ante appetuṁ; pāsakaphalakaṁ sattaṅgulaṁ vā aṭṭhaṅgulaṁ vā ogāhetvā appetun”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū gihinivatthaṁ nivāsenti— hatthisoṇḍakaṁ, macchavāḷakaṁ, catukaṇṇakaṁ, tālavaṇṭakaṁ, satavalikaṁ. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, gihinivatthaṁ nivāsetabbaṁ— hatthisoṇḍakaṁ, macchavāḷakaṁ, catukaṇṇakaṁ, tālavaṇṭakaṁ, satavalikaṁ. Yo nivāseyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū gihipārutaṁ pārupanti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, gihipārutaṁ pārupitabbaṁ. Yo pārupeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū saṁvelliyaṁ nivāsenti. sya:7.67 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi rañño muṇḍavaṭṭī”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, saṁvelliyaṁ nivāsetabbaṁ. Yo nivāseyya, āpatti dukkaṭassā”ti.
Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū ubhatokājaṁ haranti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi rañño muṇḍavaṭṭī”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, ubhatokājaṁ haritabbaṁ. Yo hareyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, ekatokājaṁ antarākājaṁ sīsabhāraṁ khandhabhāraṁ kaṭibhāraṁ olambakan”ti.
Tena kho pana samayena bhikkhū dantakaṭṭhaṁ na khādanti. Mukhaṁ duggandhaṁ hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Pañcime, bhikkhave, ādīnavā dantakaṭṭhassa akhādane. vri:90.259 Acakkhussaṁ, mukhaṁ duggandhaṁ hoti, rasaharaṇiyo na visujjhanti, pittaṁ semhaṁ bhattaṁ pariyonandhati, bhattamassa nacchādeti— ime kho, bhikkhave, pañca ādīnavā dantakaṭṭhassa akhādane. Pañcime, bhikkhave, ānisaṁsā dantakaṭṭhassa khādane. Cakkhussaṁ, mukhaṁ na duggandhaṁ hoti, rasaharaṇiyo visujjhanti, pittaṁ semhaṁ bhattaṁ na pariyonandhati, bhattamassa chādeti— ime kho, bhikkhave, pañca ānisaṁsā dantakaṭṭhassa khādane. Anujānāmi, bhikkhave, dantakaṭṭhan”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū dīghāni dantakaṭṭhāni khādanti, teheva sāmaṇeraṁ ākoṭenti. sya:7.68 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, dīghaṁ dantakaṭṭhaṁ khāditabbaṁ. Yo khādeyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, aṭṭhaṅgulaparamaṁ dantakaṭṭhaṁ, na ca tena sāmaṇero ākoṭetabbo. Yo ākoṭeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññatarassa bhikkhuno atimaṭāhakaṁ dantakaṭṭhaṁ khādantassa kaṇṭhe vilaggaṁ hoti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, atimaṭāhakaṁ dantakaṭṭhaṁ khāditabbaṁ. Yo khādeyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, caturaṅgulapacchimaṁ dantakaṭṭhan”ti.
Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū dāyaṁ ālimpenti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi davaḍāhakā”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, dāyo ālimpitabbo. Yo ālimpeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena vihārā tiṇagahanā honti, davaḍāhe ḍayhamāne vihārā ḍayhanti. sya:7.69 Bhikkhū kukkuccāyanti paṭaggiṁ dātuṁ, parittaṁ kātuṁ. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, davaḍāhe ḍayhamāne paṭaggiṁ dātuṁ, parittaṁ kātun”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū rukkhaṁ abhiruhanti, rukkhā rukkhaṁ saṅkamanti. vri:90.260 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi makkaṭā”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, rukkho abhiruhitabbo. Yo abhiruheyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena aññatarassa bhikkhuno kosalesu janapade sāvatthiṁ gacchantassa antarāmagge hatthī pariyuṭṭhāti. Atha kho so bhikkhu rukkhamūlaṁ upadhāvitvā kukkuccāyanto rukkhaṁ na abhiruhi. So hatthī aññena agamāsi. Atha kho so bhikkhu sāvatthiṁ gantvā bhikkhūnaṁ etamatthaṁ ārocesi. Bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, sati karaṇīye porisaṁ rukkhaṁ abhiruhituṁ āpadāsu yāvadatthan”ti.
Tena kho pana samayena yameḷakekuṭā nāma bhikkhū dve bhātikā honti brāhmaṇajātikā kalyāṇavācā kalyāṇavākkaraṇā. sya:7.70 Te yena bhagavā tenupasaṅkamiṁsu, upasaṅkamitvā bhagavantaṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdiṁsu. Ekamantaṁ nisinnā kho te bhikkhū bhagavantaṁ etadavocuṁ— “etarahi, bhante, bhikkhū nānānāmā nānāgottā nānājaccā nānākulā pabbajitā. Te sakāya niruttiyā buddhavacanaṁ dūsenti. Handa mayaṁ, bhante, buddhavacanaṁ chandaso āropemā”ti. Vigarahi buddho bhagavā …pe… kathañhi nāma tumhe, moghapurisā, evaṁ vakkhatha— “handa mayaṁ, bhante, buddhavacanaṁ chandaso āropemā”ti. Netaṁ, moghapurisā, appasannānaṁ vā pasādāya …pe… vigarahitvā …pe… dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “na, bhikkhave, buddhavacanaṁ chandaso āropetabbaṁ. Yo āropeyya, āpatti dukkaṭassa. Anujānāmi, bhikkhave, sakāya niruttiyā buddhavacanaṁ pariyāpuṇitun”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū lokāyataṁ pariyāpuṇanti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Assosuṁ kho bhikkhū tesaṁ manussānaṁ ujjhāyantānaṁ khiyyantānaṁ vipācentānaṁ. Atha kho te bhikkhū bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Api nu kho, bhikkhave, lokāyate sāradassāvī imasmiṁ dhammavinaye vuddhiṁ viruḷhiṁ vepullaṁ āpajjeyyā”ti? “No hetaṁ, bhante”. “Imasmiṁ vā pana dhammavinaye sāradassāvī lokāyataṁ pariyāpuṇeyyā”ti? “No hetaṁ, bhante”. “Na, bhikkhave, lokāyataṁ pariyāpuṇitabbaṁ. Yo pariyāpuṇeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū lokāyataṁ vācenti. vri:90.261 · sya:7.71 Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, lokāyataṁ vācetabbaṁ. Yo vāceyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū tiracchānavijjaṁ pariyāpuṇanti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, tiracchānavijjā pariyāpuṇitabbā. Yo pariyāpuṇeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū tiracchānavijjaṁ vācenti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “seyyathāpi gihī kāmabhogino”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Na, bhikkhave, tiracchānavijjā vācetabbā. Yo vāceyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena bhagavā mahatiyā parisāya parivuto dhammaṁ desento khipi. sya:7.72 Bhikkhū— “jīvatu, bhante, bhagavā; jīvatu sugato”ti— uccāsaddaṁ mahāsaddaṁ akaṁsu. Tena saddena dhammakathā antarā ahosi. Atha kho bhagavā bhikkhū āmantesi— “api nu kho, bhikkhave, khipite ‘jīvā’ti vutto tappaccayā jīveyya vā mareyya vā”ti? “No hetaṁ, bhante”. “Na, bhikkhave, khipite ‘jīvā’ti vattabbo. Yo vadeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena manussā bhikkhūnaṁ khipite “jīvatha, bhante”ti vadanti. Bhikkhū kukkuccāyantā nālapanti. Manussā ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma samaṇā sakyaputtiyā ‘jīvatha, bhante’ti vuccamānā nālapissantī”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Gihī, bhikkhave, maṅgalikā. Anujānāmi, bhikkhave, gihīnaṁ ‘jīvatha, bhante’ti vuccamānena ‘ciraṁ jīvā’ti vattun”ti.
Tena kho pana samayena bhagavā mahatiyā parisāya parivuto dhammaṁ desento nisinno hoti. vri:90.262 Aññatarena bhikkhunā lasuṇaṁ khāyitaṁ hoti. So— mā bhikkhū byābādhiṁsūti— ekamantaṁ nisīdi. Addasā kho bhagavā taṁ bhikkhuṁ ekamantaṁ nisinnaṁ. Disvāna bhikkhū āmantesi— “kiṁ nu kho so, bhikkhave, bhikkhu ekamantaṁ nisinno”ti? “Etena, bhante, bhikkhunā lasuṇaṁ khāyitaṁ. So— mā bhikkhū byābādhiṁsūti— ekamantaṁ nisinno”ti. “Api nu kho, bhikkhave, taṁ khāditabbaṁ, yaṁ khāditvā evarūpāya dhammakathāya paribāhiyo assā”ti? “No hetaṁ, bhante”. “Na, bhikkhave, lasuṇaṁ khāditabbaṁ. Yo khādeyya, āpatti dukkaṭassā”ti. Tena kho pana samayena āyasmato sāriputtassa udaravātābādho hoti. sya:7.73 Atha kho āyasmā mahāmoggallāno yenāyasmā sāriputto tenupasaṅkami, upasaṅkamitvā āyasmantaṁ sāriputtaṁ etadavoca— “pubbe te, āvuso sāriputta, udaravātābādho kena phāsu hotī”ti? “Lasuṇena me, āvuso”ti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, ābādhappaccayā lasuṇaṁ khāditun”ti.
Tena kho pana samayena bhikkhū ārāme tahaṁ tahaṁ passāvaṁ karonti. Ārāmo dussati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, ekamantaṁ passāvaṁ kātun”ti. Ārāmo duggandho hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, passāvakumbhin”ti. Dukkhaṁ nisinnā passāvaṁ karonti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, passāvapādukan”ti. Passāvapādukā pākaṭā honti. Bhikkhū hiriyanti passāvaṁ kātuṁ …pe… “anujānāmi, bhikkhave, parikkhipituṁ tayo pākāre— iṭṭhakāpākāraṁ, silāpākāraṁ, dārupākāran”ti. Passāvakumbhī apārutā duggandhā hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, apidhānan”ti. Tena kho pana samayena bhikkhū ārāme tahaṁ tahaṁ vaccaṁ karonti. vri:90.263 · sya:7.74 Ārāmo dussati. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, ekamantaṁ vaccaṁ kātun”ti. Ārāmo duggandho hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, vaccakūpan”ti. Vaccakūpassa kūlaṁ lujjati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, cinituṁ tayo caye— iṭṭhakācayaṁ, silācayaṁ, dārucayan”ti. Vaccakūpo nīcavatthuko hoti, udakena otthariyyati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, uccavatthukaṁ kātun”ti. Cayo paripatati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, cinituṁ tayo caye— iṭṭhakācayaṁ, silācayaṁ, dārucayan”ti. Ārohantā vihaññanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, tayo sopāne— iṭṭhakāsopānaṁ, silāsopānaṁ, dārusopānan”ti. Ārohantā paripatanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ālambanabāhan”ti. Ante nisinnā vaccaṁ karontā paripatanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, santharitvā majjhe chiddaṁ katvā vaccaṁ kātun”ti. Dukkhaṁ nisinnā vaccaṁ karonti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, vaccapādukan”ti. Bahiddhā passāvaṁ karonti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, passāvadoṇikan”ti. Avalekhanakaṭṭhaṁ na hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, avalekhanakaṭṭhan”ti. Avalekhanapiṭharo na hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, avalekhanapiṭharan”ti. Vaccakūpo apāruto duggandho hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, apidhānan”ti. Ajjhokāse vaccaṁ karontā sītenapi uṇhenapi kilamanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, vaccakuṭin”ti. Vaccakuṭiyā kavāṭaṁ na hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, kavāṭaṁ piṭṭhasaṅghāṭaṁ udukkhalikaṁ uttarapāsakaṁ aggaḷavaṭṭiṁ kapisīsakaṁ sūcikaṁ ghaṭikaṁ tāḷacchiddaṁ āviñchanacchiddaṁ āviñchanarajjun”ti. Vaccakuṭiyā tiṇacuṇṇaṁ paripatati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ogumphetvā ullittāvalittaṁ kātuṁ— setavaṇṇaṁ kāḷavaṇṇaṁ gerukaparikammaṁ mālākammaṁ latākammaṁ makaradantakaṁ pañcapaṭikaṁ cīvaravaṁsaṁ cīvararajjun”ti. Tena kho pana samayena aññataro bhikkhu jarādubbalo vaccaṁ katvā vuṭṭhahanto paripatati. vri:90.264 · sya:7.76 Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. “Anujānāmi, bhikkhave, olambakan”ti. Vaccakuṭi aparikkhittā hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, parikkhipituṁ tayo pākāre— iṭṭhakāpākāraṁ, silāpākāraṁ, dārupākāran”ti. Koṭṭhako na hoti …pe… “ anujānāmi, bhikkhave, koṭṭhakan”ti. Koṭṭhakassa kavāṭaṁ na hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, kavāṭaṁ piṭṭhasaṅghāṭaṁ udukkhalikaṁ uttarapāsakaṁ aggaḷavaṭṭiṁ kapisīsakaṁ sūcikaṁ ghaṭikaṁ tāḷacchiddaṁ āviñchanacchiddaṁ āviñchanarajjun”ti. Koṭṭhake tiṇacuṇṇaṁ paripatati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ogumphetvā ullittāvalittaṁ kātuṁ— setavaṇṇaṁ kāḷavaṇṇaṁ gerukaparikammaṁ mālākammaṁ latākammaṁ makaradantakaṁ pañcapaṭikan”ti. Pariveṇaṁ cikkhallaṁ hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, marumbaṁ pakiritun”ti. Na pariyāpuṇanti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, padarasilaṁ nikkhipitun”ti. Udakaṁ santiṭṭhati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, udakaniddhamanan”ti. Ācamanakumbhī na hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ācamanakumbhin”ti. Ācamanasarāvako na hoti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ācamanasarāvakan”ti. Dukkhaṁ nisinnā ācamenti …pe… “anujānāmi, bhikkhave, ācamanapādukan”ti. Ācamanapādukā pākaṭā honti, bhikkhū hiriyanti ācametuṁ …pe… “anujānāmi, bhikkhave, parikkhipituṁ tayo pākāre— iṭṭhakāpākāraṁ, silāpākāraṁ, dārupākāran”ti. Ācamanakumbhī apārutā hoti, tiṇacuṇṇehipi paṁsukehipi okiriyyati …pe… “anujānāmi, bhikkhave, apidhānan”ti.
Tena kho pana samayena chabbaggiyā bhikkhū evarūpaṁ anācāraṁ ācaranti— sya:7.77 mālāvacchaṁ ropentipi ropāpentipi, siñcantipi siñcāpentipi, ocinantipi ocināpentipi, ganthentipi ganthāpentipi, ekatovaṇṭikamālaṁ karontipi kārāpentipi, ubhatovaṇṭikamālaṁ karontipi kārāpentipi, mañjarikaṁ karontipi kārāpentipi, vidhūtikaṁ karontipi kārāpentipi, vaṭaṁsakaṁ karontipi kārāpentipi, āveḷaṁ karontipi kārāpentipi, uracchadaṁ karontipi kārāpentipi. Te kulitthīnaṁ kuladhītānaṁ kulakumārīnaṁ kulasuṇhānaṁ kuladāsīnaṁ ekatovaṇṭikamālaṁ harantipi harāpentipi, ubhatovaṇṭikamālaṁ harantipi harāpentipi, mañjarikaṁ harantipi harāpentipi, vidhūtikaṁ harantipi harāpentipi, vaṭaṁsakaṁ harantipi harāpentipi, āveḷaṁ harantipi harāpentipi, uracchadaṁ harantipi harāpentipi. Te kulitthīhi kuladhītāhi kulakumārīhi kulasuṇhāhi kuladāsīhi saddhiṁ ekabhājanepi bhuñjanti, ekathālakepi pivanti, ekāsanepi nisīdanti, ekamañcepi tuvaṭṭenti, ekattharaṇāpi tuvaṭṭenti, ekapāvuraṇāpi tuvaṭṭenti, ekattharaṇapāvuraṇāpi tuvaṭṭenti, vikālepi bhuñjanti, majjampi pivanti, mālāgandhavilepanampi dhārenti, naccantipi, gāyantipi, vādentipi, lāsentipi; naccantiyāpi naccanti, naccantiyāpi gāyanti, naccantiyāpi vādenti, naccantiyāpi lāsenti …pe… lāsentiyāpi naccanti, lāsentiyāpi gāyanti, lāsentiyāpi vādenti, lāsentiyāpi lāsenti; aṭṭhapadepi kīḷanti, dasapadepi kīḷanti, ākāsepi kīḷanti, parihārapathepi kīḷanti, santikāyapi kīḷanti, khalikāyapi kīḷanti, ghaṭikāyapi kīḷanti, salākahatthenapi kīḷanti, akkhenapi kīḷanti, paṅgacīrenapi kīḷanti, vaṅkakenapi kīḷanti, mokkhacikāyapi kīḷanti, ciṅgulakenapi kīḷanti, pattāḷhakenapi kīḷanti, rathakenapi kīḷanti, dhanukenapi kīḷanti, akkharikāyapi kīḷanti, manesikāyapi kīḷanti, yathāvajjenapi kīḷanti; hatthismimpi sikkhanti, assasmimpi sikkhanti, rathasmimpi sikkhanti, dhanusmimpi sikkhanti; tharusmimpi sikkhanti; hatthissapi purato dhāvanti, assassapi purato dhāvanti, rathassapi purato dhāvantipi ādhāvantipi; usseḷentipi, apphoṭentipi, nibbujjhantipi, muṭṭhīhipi yujjhanti; raṅgamajjhepi saṅghāṭiṁ pattharitvā naccakiṁ evaṁ vadanti— “idha, bhagini, naccassū”ti; nalāṭikampi denti; vividhampi anācāraṁ ācaranti. Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ …pe… “na, bhikkhave, vividhaṁ anācāraṁ ācaritabbaṁ. Yo ācareyya, yathādhammo kāretabbo”ti.
Tena kho pana samayena āyasmante uruvelakassape pabbajite saṅghassa bahuṁ lohabhaṇḍaṁ dārubhaṇḍaṁ mattikābhaṇḍaṁ uppannaṁ hoti. vri:90.265 Atha kho bhikkhūnaṁ etadahosi— “kiṁ nu kho bhagavatā lohabhaṇḍaṁ anuññātaṁ, kiṁ ananuññātaṁ; kiṁ dārubhaṇḍaṁ anuññātaṁ, kiṁ ananuññātaṁ; kiṁ mattikābhaṇḍaṁ anuññātaṁ, kiṁ ananuññātan”ti? Bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. Atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe dhammiṁ kathaṁ katvā bhikkhū āmantesi— “anujānāmi, bhikkhave, ṭhapetvā paharaṇiṁ sabbaṁ lohabhaṇḍaṁ, ṭhapetvā āsandiṁ pallaṅkaṁ dārupattaṁ dārupādukaṁ sabbaṁ dārubhaṇḍaṁ, ṭhapetvā katakañca kumbhakārikañca sabbaṁ mattikābhaṇḍan”ti. Khuddakavatthukkhandhako pañcamo. Tassuddānaṁ Rukkhe thambhe ca kuṭṭe ca, sya:7.79 aṭṭāne gandhasuttiyā; Vigayha mallako kacchu, jarā ca puthupāṇikā. Vallikāpi ca pāmaṅgo, kaṇṭhasuttaṁ na dhāraye; Kaṭi ovaṭṭi kāyuraṁ, hatthābharaṇamuddikā. Dīghe kocche phaṇe hatthe, sitthā udakatelake; Ādāsudapattavaṇā, ālepommaddacuṇṇanā. Lañchenti aṅgarāgañca, mukharāgaṁ tadūbhayaṁ; Cakkhurogaṁ giraggañca, āyataṁ sarabāhiraṁ. Ambapesisakalehi, ahicchindi ca candanaṁ; Uccāvacā pattamūlā, suvaṇṇo bahalā valī. Citrā dussati duggandho, uṇhe bhijjiṁsu miḍḍhiyā; Paribhaṇḍaṁ tiṇaṁ coḷaṁ, mālaṁ kuṇḍolikāya ca. Thavikā aṁsabaddhañca, vri:90.266 tathā bandhanasuttakā; Khile mañce ca pīṭhe ca, aṅke chatte paṇāmanā. Tumbaghaṭichavasīsaṁ, calakāni paṭiggaho; Vipphālidaṇḍasovaṇṇaṁ, patte pesi ca nāḷikā. Kiṇṇasattu saritañca, madhusitthaṁ sipāṭikaṁ; Vikaṇṇaṁ bandhivisamaṁ, chamājirapahoti ca. Kaḷimbhaṁ moghasuttañca, sya:7.80 adhotallaṁ upāhanā; Aṅgule paṭiggahañca, vitthakaṁ thavikabaddhakā. Ajjhokāse nīcavatthu, cayo cāpi vihaññare; Paripati tiṇacuṇṇaṁ, ullittaavalittakaṁ. Setaṁ kāḷakavaṇṇañca, parikammañca gerukaṁ; Mālākammaṁ latākammaṁ, makaradantakapāṭikaṁ. Cīvaravaṁsaṁ rajjuñca, anuññāsi vināyako; Ujjhitvā pakkamanti ca, kathinaṁ paribhijjati. Viniveṭhiyati kuṭṭepi, pattenādāya gacchare; Thavikā bandhasuttañca, bandhitvā ca upāhanā. Upāhanatthavikañca, aṁsabaddhañca suttakaṁ; Udakākappiyaṁ magge, parissāvanacoḷakaṁ. Dhammakaraṇaṁ dve bhikkhū, vesāliṁ agamā muni; Daṇḍaṁ ottharakaṁ tattha, anuññāsi parissāvanaṁ. Makasehi paṇītena, vri:90.267 bahvābādhā ca jīvako; Caṅkamanajantāgharaṁ, visame nīcavatthuko. Tayo caye vihaññanti, sya:7.81 sopānālambavedikaṁ; Ajjhokāse tiṇacuṇṇaṁ, ullittaavalittakaṁ. Setakaṁ kāḷavaṇṇañca, parikammañca gerukaṁ; Mālākammaṁ latākammaṁ, makaradantakapāṭikaṁ. Vaṁsaṁ cīvararajjuñca, uccañca vatthukaṁ kare; Cayo sopānabāhañca, kavāṭaṁ piṭṭhasaṅghāṭaṁ. Udukkhaluttarapāsakaṁ, vaṭṭiñca kapisīsakaṁ; Sūcighaṭitāḷacchiddaṁ, āviñchanañca rajjukaṁ. Maṇḍalaṁ dhūmanettañca, majjhe ca mukhamattikā; Doṇi duggandhā dahati, udakaṭṭhānaṁ sarāvakaṁ. Na sedeti ca cikkhallaṁ, dhovi niddhamanaṁ kare; Pīṭhañca koṭṭhake kammaṁ, marumbā silā niddhamanaṁ. Naggā chamāya vassante, paṭicchādī tayo tahiṁ; Udapānaṁ lujjati nīcaṁ, valliyā kāyabandhane. Tulaṁ kaṭakaṭaṁ cakkaṁ, bahū bhijjanti bhājanā; Lohadārucammakhaṇḍaṁ, sālātiṇāpidhāni ca. Doṇicandani pākāraṁ, cikkhallaṁ niddhamanena ca; Sītigataṁ pokkharaṇiṁ, purāṇañca nillekhaṇaṁ. Cātumāsaṁ sayanti ca, vri:90.268 · sya:7.82 namatakañca nadhiṭṭhahe; Āsittakaṁ maḷorikaṁ, bhuñjantekaṁ tuvaṭṭeyyuṁ. Vaḍḍho bodhi na akkami, ghaṭaṁ katakasammajjani; Sakkharaṁ kathalañceva, pheṇakaṁ pādaghaṁsanī. Vidhūpanaṁ tālavaṇṭaṁ, makasañcāpi cāmarī; Chattaṁ vinā ca ārāme, tayo sikkāya sammuti. Romasitthā nakhā dīghā, chindantaṅgulikā dukkhā; Salohitaṁ pamāṇañca, vīsati dīghakesatā. Khuraṁ silaṁ sipāṭikaṁ, namatakaṁ khurabhaṇḍakaṁ; Massuṁ kappenti vaḍḍhenti, golomicaturassakaṁ. Parimukhaṁ aḍḍhadukañca, dāṭhisambādhasaṁhare; Ābādhā kattarivaṇo, dīghaṁ sakkharikāya ca. Palitaṁ thakitaṁ uccā, lohabhaṇḍañjanī saha; Pallatthikañca āyogo, vaṭaṁ salākabandhanaṁ. Kalābukaṁ deḍḍubhakaṁ, murajaṁ maddavīṇakaṁ; Paṭṭikā sūkarantañca, dasā murajaveṇikā; Anto sobhaṁ guṇakañca, pavanantopi jīrati. Gaṇṭhikā uccāvacañca, phalakantepi ogāhe; Gihivatthaṁ hatthisoṇḍaṁ, macchakaṁ catukaṇṇakaṁ. Tālavaṇṭaṁ satavali, sya:7.83 gihipārutapārupaṁ; Saṁvelli ubhatokājaṁ, dantakaṭṭhaṁ ākoṭane. Kaṇṭhe vilaggaṁ dāyañca, vri:90.269 paṭaggi rukkhahatthinā; Yameḷe lokāyatakaṁ, pariyāpuṇiṁsu vācayuṁ. Tiracchānakathā vijjā, khipi maṅgalaṁ khādi ca; Vātābādho dussati ca, duggandho dukkhapādukā. Hiriyanti pāruduggandho, tahaṁ tahaṁ karonti ca; Duggandho kūpaṁ lujjanti, uccavatthu cayena ca. Sopānālambanabāhā, ante dukkhañca pādukā; Bahiddhā doṇi kaṭṭhañca, piṭharo ca apāruto. Vaccakuṭiṁ kavāṭañca, piṭṭhasaṅghāṭameva ca; Udukkhaluttarapāso, vaṭṭiñca kapisīsakaṁ. Sūcighaṭitāḷacchiddaṁ, āviñchanacchiddameva ca; Rajju ullittāvalittaṁ, setavaṇṇañca kāḷakaṁ. Mālākammaṁ latākammaṁ, makaraṁ pañcapaṭikaṁ; Cīvaravaṁsaṁ rajjuñca, jarādubbalapākāraṁ. Koṭṭhake cāpi tatheva, marumbaṁ padarasilā; Santiṭṭhati niddhamanaṁ, kumbhiñcāpi sarāvakaṁ. Dukkhaṁ hiri apidhānaṁ, sya:7.84 anācārañca ācaruṁ; Lohabhaṇḍaṁ anuññāsi, ṭhapayitvā paharaṇiṁ. Ṭhapayitvāsandipallaṅkaṁ, dārupattañca pādukaṁ; Sabbaṁ dārumayaṁ bhaṇḍaṁ, anuññāsi mahāmuni. Katakaṁ kumbhakārañca, vri:90.270 ṭhapayitvā tathāgato; Sabbampi mattikābhaṇḍaṁ, anuññāsi anukampako. Yassa vatthussa niddeso, purimena yadi samaṁ; Tampi saṅkhittaṁ uddāne, nayato taṁ vijāniyā. Evaṁ dasasatā vatthū, vinaye khuddakavatthuke; Saddhammaṭṭhitiko ceva, pesalānañcanuggaho. Susikkhito vinayadharo, hitacitto supesalo; Padīpakaraṇo dhīro, pūjāraho bahussutoti. Khuddakavatthukkhandhako niṭṭhito.