Theravāda Vinaya Mahāvibhaṅga
id: pli-tv-bu-vb-ss4 VRI: vol 87 สยามรัฐ: vol 1 174 segments
Theravāda Vinaya Mahāvibhaṅga Saṅghādisesakaṇḍa 4. Attakāmapāricariyasikkhāpada
Tena samayena buddho bhagavā sāvatthiyaṁ viharati jetavane anāthapiṇḍikassa ārāme. vri:87.195 · sya:1.286 Tena kho pana samayena āyasmā udāyī sāvatthiyaṁ kulūpako hoti, bahukāni kulāni upasaṅkamati. Tena kho pana samayena aññatarā itthī matapatikā abhirūpā hoti dassanīyā pāsādikā. Atha kho āyasmā udāyī pubbaṇhasamayaṁ nivāsetvā pattacīvaramādāya yena tassā itthiyā nivesanaṁ tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā paññatte āsane nisīdi. Atha kho sā itthī yenāyasmā udāyī tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā āyasmantaṁ udāyiṁ abhivādetvā ekamantaṁ nisīdi. Ekamantaṁ nisinnaṁ kho taṁ itthiṁ āyasmā udāyī dhammiyā kathāya sandassesi samādapesi samuttejesi sampahaṁsesi. Atha kho sā itthī āyasmatā udāyinā dhammiyā kathāya sandassitā samādapitā samuttejitā sampahaṁsitā āyasmantaṁ udāyiṁ etadavoca— “vadeyyātha, bhante, yena attho. Paṭibalā mayaṁ ayyassa dātuṁ yadidaṁ cīvarapiṇḍapātasenāsanagilānappaccayabhesajjaparikkhāran”ti. “Na kho te, bhagini, amhākaṁ dullabhā yadidaṁ cīvarapiṇḍapātasenāsanagilānappaccayabhesajjaparikkhārā. sya:1.287 Api ca yo amhākaṁ dullabho taṁ dehī”ti. “Kiṁ, bhante”ti? “Methunadhamman”ti. “Attho, bhante”ti? “Attho, bhaginī”ti. “Ehi, bhante”ti, ovarakaṁ pavisitvā sāṭakaṁ nikkhipitvā mañcake uttānā nipajji. Atha kho āyasmā udāyī yena sā itthī tenupasaṅkami; upasaṅkamitvā— “ko imaṁ vasalaṁ duggandhaṁ āmasissatī”ti, niṭṭhubhitvā pakkāmi. Atha kho sā itthī ujjhāyati khiyyati vipāceti— “alajjino ime samaṇā sakyaputtiyā dussīlā musāvādino. Ime hi nāma dhammacārino samacārino brahmacārino saccavādino sīlavanto kalyāṇadhammā paṭijānissanti. Natthi imesaṁ sāmaññaṁ natthi imesaṁ brahmaññaṁ, naṭṭhaṁ imesaṁ sāmaññaṁ naṭṭhaṁ imesaṁ brahmaññaṁ, kuto imesaṁ sāmaññaṁ kuto imesaṁ brahmaññaṁ, apagatā ime sāmaññā apagatā ime brahmaññā. Kathañhi nāma samaṇo udāyī maṁ sāmaṁ methunadhammaṁ yācitvā, ‘ko imaṁ vasalaṁ duggandhaṁ āmasissatī’ti niṭṭhubhitvā pakkamissati. Kiṁ me pāpakaṁ kiṁ me duggandhaṁ, kassāhaṁ kena hāyāmī”ti? Aññāpi itthiyo ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— vri:87.196 · sya:1.288 “alajjino ime samaṇā sakyaputtiyā dussīlā musāvādino …pe… kathañhi nāma samaṇo udāyī imissā sāmaṁ methunadhammaṁ yācitvā, ‘ko imaṁ vasalaṁ duggandhaṁ āmasissatī’ti niṭṭhubhitvā pakkamissati. Kiṁ imissā pāpakaṁ kiṁ imissā duggandhaṁ, kassāyaṁ kena hāyatī”ti? Assosuṁ kho bhikkhū tāsaṁ itthīnaṁ ujjhāyantīnaṁ khiyyantīnaṁ vipācentīnaṁ. Ye te bhikkhū appicchā …pe… te ujjhāyanti khiyyanti vipācenti— “kathañhi nāma āyasmā udāyī mātugāmassa santike attakāmapāricariyāya vaṇṇaṁ bhāsissatī”ti. Atha kho te bhikkhū āyasmantaṁ udāyiṁ anekapariyāyena vigarahitvā bhagavato etamatthaṁ ārocesuṁ. Atha kho bhagavā etasmiṁ nidāne etasmiṁ pakaraṇe bhikkhusaṅghaṁ sannipātāpetvā āyasmantaṁ udāyiṁ paṭipucchi— “saccaṁ kira tvaṁ, udāyi, mātugāmassa santike attakāmapāricariyāya vaṇṇaṁ bhāsasī”ti? “Saccaṁ, bhagavā”ti. Vigarahi buddho bhagavā— “ananucchavikaṁ, moghapurisa, ananulomikaṁ appatirūpaṁ assāmaṇakaṁ akappiyaṁ akaraṇīyaṁ. Kathañhi nāma tvaṁ, moghapurisa, mātugāmassa santike attakāmapāricariyāya vaṇṇaṁ bhāsissasi. Nanu mayā, moghapurisa, anekapariyāyena virāgāya dhammo desito no sarāgāya …pe… kāmapariḷāhānaṁ vūpasamo akkhāto? Netaṁ, moghapurisa, appasannānaṁ vā pasādāya …pe… evañca pana, bhikkhave, imaṁ sikkhāpadaṁ uddiseyyātha— “Yo pana bhikkhu otiṇṇo vipariṇatena cittena mātugāmassa santike attakāmapāricariyāya vaṇṇaṁ bhāseyya— ‘etadaggaṁ, bhagini, pāricariyānaṁ yā mādisaṁ sīlavantaṁ kalyāṇadhammaṁ brahmacāriṁ etena dhammena paricareyyāti methunupasaṁhitena’, saṅghādiseso”ti.
Yo panāti sya:1.289 yo yādiso …pe… bhikkhūti …pe… ayaṁ imasmiṁ atthe adhippeto bhikkhūti. Otiṇṇo nāma sāratto apekkhavā paṭibaddhacitto. Vipariṇatanti rattampi cittaṁ vipariṇataṁ, duṭṭhampi cittaṁ vipariṇataṁ, mūḷhampi cittaṁ vipariṇataṁ. Api ca rattaṁ cittaṁ imasmiṁ atthe adhippetaṁ vipariṇatanti. Mātugāmo nāma vri:87.197 manussitthī, na yakkhī, na petī, na tiracchānagatā. Viññū paṭibalā subhāsitadubbhāsitaṁ duṭṭhullāduṭṭhullaṁ ājānituṁ. Mātugāmassa santiketi mātugāmassa sāmantā, mātugāmassa avidūre. Attakāmanti attano kāmaṁ attano hetuṁ attano adhippāyaṁ attano pāricariyaṁ. Etadagganti etaṁ aggaṁ etaṁ seṭṭhaṁ etaṁ mokkhaṁ etaṁ uttamaṁ etaṁ pavaraṁ. Yāti khattiyī vā brāhmaṇī vā vessī vā suddī vā. Mādisanti khattiyaṁ vā brāhmaṇaṁ vā vessaṁ vā suddaṁ vā. Sīlavantanti pāṇātipātā paṭivirataṁ, adinnādānā paṭivirataṁ, musāvādā paṭivirataṁ. Brahmacārinti methunadhammā paṭivirataṁ. Kalyāṇadhammo nāma tena ca sīlena tena ca brahmacariyena kalyāṇadhammo hoti. Etena dhammenāti methunadhammena. Paricareyyāti abhirameyya. Methunupasaṁhitenāti methunadhammappaṭisaṁyuttena. Saṅghādisesoti …pe… tenapi vuccati “saṅghādiseso”ti.
Itthī ca hoti itthisaññī sāratto ca. sya:1.290 Bhikkhu ca naṁ itthiyā santike attakāmapāricariyāya vaṇṇaṁ bhāsati, āpatti saṅghādisesassa. Itthī ca hoti vematiko …pe… vri:87.198 paṇḍakasaññī … purisasaññī … tiracchānagatasaññī sāratto ca. Bhikkhu ca naṁ itthiyā santike attakāmapāricariyāya vaṇṇaṁ bhāsati, āpatti thullaccayassa. Paṇḍako ca hoti paṇḍakasaññī sāratto ca. Bhikkhu ca naṁ paṇḍakassa santike attakāmapāricariyāya vaṇṇaṁ bhāsati, āpatti thullaccayassa. Paṇḍako ca hoti vematiko …pe… purisasaññī … tiracchānagatasaññī … itthisaññī sāratto ca. Bhikkhu ca naṁ paṇḍakassa santike attakāmapāricariyāya vaṇṇaṁ bhāsati, āpatti dukkaṭassa. Puriso ca hoti …pe… tiracchānagato ca hoti tiracchānagatasaññī …pe… vematiko … itthisaññī … paṇḍakasaññī … purisasaññī sāratto ca. Bhikkhu ca naṁ tiracchānagatassa santike attakāmapāricariyāya vaṇṇaṁ bhāsati, āpatti dukkaṭassa. Dve itthiyo dvinnaṁ itthīnaṁ itthisaññī sāratto ca. sya:1.291 Bhikkhu ca naṁ dvinnaṁ itthīnaṁ santike attakāmapāricariyāya vaṇṇaṁ bhāsati, āpatti dvinnaṁ saṅghādisesānaṁ. …pe… Itthī ca paṇḍako ca ubhinnaṁ itthisaññī sāratto ca. sya:1.292 Bhikkhu ca naṁ ubhinnaṁ santike attakāmapāricariyāya vaṇṇaṁ bhāsati, āpatti saṅghādisesena dukkaṭassa. …pe… Anāpatti— sya:1.293 “cīvarapiṇḍapātasenāsanagilānappaccayabhesajjaparikkhārena upaṭṭhahā”ti bhaṇati, ummattakassa ādikammikassāti. 4.1. Vinītavatthuuddānagāthā Kathaṁ vañjhā labhe puttaṁ, Piyā ca subhagā siyaṁ; Kiṁ dajjaṁ kenupaṭṭheyyaṁ, Kathaṁ gaccheyyaṁ suggatinti.
4.2. Vinītavatthu Tena kho pana samayena aññatarā vañjhā itthī kulūpakaṁ bhikkhuṁ etadavoca— vri:87.199 “kathāhaṁ, bhante, vijāyeyyan”ti? “Tena hi, bhagini, aggadānaṁ dehī”ti. “Kiṁ, bhante, aggadānan”ti? “Methunadhamman”ti. Tassa kukkuccaṁ ahosi …pe… “āpattiṁ tvaṁ, bhikkhu, āpanno saṅghādisesan”ti. Tena kho pana samayena aññatarā vijāyinī itthī kulūpakaṁ bhikkhuṁ etadavoca— “kathāhaṁ, bhante, puttaṁ labheyyan”ti? “Tena hi, bhagini, aggadānaṁ dehī”ti. “Kiṁ, bhante, aggadānan”ti? “Methunadhamman”ti. Tassa kukkuccaṁ ahosi …pe… “āpattiṁ tvaṁ, bhikkhu, āpanno saṅghādisesan”ti. Tena kho pana samayena aññatarā itthī kulūpakaṁ bhikkhuṁ etadavoca— “kathāhaṁ, bhante, sāmikassa piyā assan”ti? “Tena hi, bhagini, aggadānaṁ dehī”ti. “Kiṁ, bhante, aggadānan”ti? “Methunadhamman”ti. Tassa kukkuccaṁ ahosi …pe… “āpattiṁ tvaṁ, bhikkhu, āpanno saṅghādisesan”ti. Tena kho pana samayena aññatarā itthī kulūpakaṁ bhikkhuṁ etadavoca— sya:1.294 “kathāhaṁ, bhante, subhagā assan”ti? “Tena hi, bhagini, aggadānaṁ dehī”ti. “Kiṁ, bhante, aggadānan”ti? “Methunadhamman”ti. Tassa kukkuccaṁ ahosi …pe… “āpattiṁ tvaṁ, bhikkhu, āpanno saṅghādisesan”ti. Tena kho pana samayena aññatarā itthī kulūpakaṁ bhikkhuṁ etadavoca— “kyāhaṁ, bhante, ayyassa dajjāmī”ti? “Aggadānaṁ, bhaginī”ti. “Kiṁ, bhante, aggadānan”ti? “Methunadhamman”ti. Tassa kukkuccaṁ ahosi …pe… “āpattiṁ tvaṁ, bhikkhu, āpanno saṅghādisesan”ti. Tena kho pana samayena aññatarā itthī kulūpakaṁ bhikkhuṁ etadavoca— “kenāhaṁ, bhante, ayyaṁ upaṭṭhemī”ti? “Aggadānena, bhaginī”ti. “Kiṁ, bhante, aggadānan”ti? “Methunadhamman”ti. Tassa kukkuccaṁ ahosi …pe… “āpattiṁ tvaṁ, bhikkhu, āpanno saṅghādisesan”ti. Tena kho pana samayena aññatarā itthī kulūpakaṁ bhikkhuṁ etadavoca— vri:87.200 “kathāhaṁ, bhante, sugatiṁ gaccheyyan”ti? “Tena hi, bhagini, aggadānaṁ dehī”ti. “Kiṁ, bhante, aggadānan”ti? “Methunadhamman”ti. Tassa kukkuccaṁ ahosi …pe… “āpattiṁ tvaṁ, bhikkhu, āpanno saṅghādisesan”ti. Attakāmapāricariyasikkhāpadaṁ niṭṭhitaṁ catutthaṁ.